Aastane laps ei pruugi veel kuigi hästi kõndida, kuid aastane omavalitsus saab sellega hakkama küll. Mustvee vald otsustaski tähistada oma esimest aastapäeva suurema omavalitsusena matkaga, kus tutvuti ajaloo- ja kultuuriväärtustega, milleks on ka omaaegne kitsarööpmeline raudtee kauni looduse keskel. Matka nimi võinuks olla ka „Kõik teed viivad Piilsisse”. Sündmuse korraldas Piilsi külaseltsi eestvedaja Piret Haav, kes oli ka üks matka idee algatajaid ja läbiviijaid.
Kuidas tekkis idee tähistada Mustvee valla esimest sünnipäeva matkaga?
„Talviti oleme abikaasaga 10 000 sammu kõndijad ehk püüame liikuda vähemalt kolm korda nädalas. Avinurmes on umbes kümmekond liikujat ja eks me siis ükskord hakkasime mõtlema, et neid võiks olla rohkem. Mustvee-Sonda kitsarööpmelise raudtee tammil on ideaalne kõndida. Seal ei sega liiklus ja kohtab ka loomi.
Ja aasta tagasi tekkis suurem mõte korraldada kogukonnale matk. Idee tähistada uue Mustvee valla esimest aastapäeva tekkis seoses sellega, et varem kuulusid need külad, mis piirnevad raudteetammiga, hoopis endise Avinurme ja Lohusuu valla koosseisu. Nii tuligi hõimupäeva matka mõte – lõimumine Mustvee valla lõunapoolsemate küladega.
Soovisime matka korraldada MTÜ Piilsi Küla Selts liikmetena ning valisime projekti meeskonda Avinurme kultuurijuhi Toomas Tikerperi ning MTÜ Avinurme Pritsimeeste Selts, kuna varasemad koostöökogemused nendega olid positiivsed.
Ka seekord uskusime koostööks valitud meeskonda ja me ei eksinud. Alates projekti kirjutamisest ning vajalikest trükistest, millega tegeles Toomas, kuni tehnilise teenindamiseni, millega tegeles pritsimeeste selts, viisime läbi toreda ettevõtmise. Selle eest suur tänu kõikidele korraldajatele-partneritele. Projekt Hõimupäeva matk sai rahastuse SAlt Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ning Mustvee vallalt.”
Kuidas koostasite matka marsruudi, millel oli märkimisväärne tähtsus kunagisel kitsarööpmelisel raudteel ja vanadel raudteejaamadel Avinurmes ja Piilsis?
„Otsustasime, et matk algab kahest lähtepunktist: Mustvee poolt Valga-Tartu-Jõhvi maanteelt Avinurme kuulsa rongi poole ja Avinurmest rongi juurest Mustvee poole. Jätsime matkajal endal valida, kui pikk tema rännak on. Võimalikud olid variandid: 8 km, 16 km või koguni 32 km ehk siis võis läbida marsruudi kaks korda. Kõiki variante kasutati.
Neil, kel jõuvarud otsa said, oli võimalik bussiga matka alguspunkti tagasi sõita. Et pikka sirget matkarada igav läbida ei oleks, leidis retkeline värsketelt viitadelt infot raudteetammiga piirnevate külade ja legendide ning vaatamisväärsuste kohta.
Näiteks tutvustati Alltoa kivi ning Linnanõmme küla, millega on seotud ka Kalevipoja legend. Samuti olid ära märgitud Piilsi küla endine jaamahoone, Avinurme rong, millega oli võimalus teha tasuta sõit, ja ka Avinurme Kalevipoeg. Kel oli jaksu rongist edasi minna, võis tutvuda ka vastvalminud Avinurme jaamahoonega. Matkaraja keskosas, endise Piilsi jaamahoone juures toimus kahelt poolt saabunud matkajate lõimumine.
Meeleolumuusikat mängis akordionil Johannes Haav. Ehiti lintidega Hõimupuu ja kinnitati tokkide otsa kindaid, et lehvitada järele neile, kes siitkandi küladest ära läksid või ära viidi, ja tervitada neid, kes otsustavad siia kanti elama tulla. Loomulikult lehvitatakse nii ka mööduvatele matkajatele. Otsisin selleks puhuks EELK Avinurme koguduse ja OÜ Maamaitse taaskasutuslaost käpikuid-sõrmikuid. Puidust tokid andis Alfrina OÜ ebastandardsete toodete laost. Neilegi koostöö eest suur tänu!
Loomulikult olid lõimumispunktis omal kohal tervitussõnad korraldajatelt ja sõnavõtud. Jagati soojendavat puljongit, mille valmistasid Naiskodukaitse Alutaguse ringkonna liikmed, mitut sorti pirukaid ja suitsukala. Mu abikaasal tuli idee, et projekti võiks kaasata pirukaküpsetajad mitte ainult nendest küladest, mis asuvad endise raudteetammi läheduses, vaid ka kaugemalt, ja tal õnnestus muuhulgas kokku leppida Mustvee valla lõunapoolsemate külaühendustega.
Siin ongi võimalus neid tänada. Need olid SA Voore Aktiviseerimiskeskus, SA Kalevipoja Koda, Omedust Ninametsa OÜ, Vadi muusika-lauluselts Metsakaja ja loomulikult küpsetasid ka korraldusmeeskonnad ise.”
Matka keskpunkt oli Piilsi, millise aja- ja kultuurilooga see paik silma paistab?
„Piilsi Küla Seltsi tegevus toimub peamiselt Piilsi, Kärasi ja Jõemetsa külade piires. Piilsi ja Kärasi küla peavad oma juubelit 2019. aastal, mil täitub vastavalt 395 ja 420 aastat esmamainimisest. Kuigi esmakordselt on kirjalikult mainitud Piilsi ja Kärasi nime hoopis hiljem, võib lugeda piirkonna vanuseks umbes 1500 aastat. 1930. aastal leiti Piilsi jõe süvendamisel vanast jõesängist Piilsi peitleid.
Loodusobjektidest on raudteetammi lähedal Alltoa kivi, mis on seotud Kalevipoja legendiga. Kuid rändrahne on Piilsi külas veel kolm. Looduskaitse alla on võetud Jõemetsa lõhislehine lepp ja pärn. Ajalooliselt on praeguse Jõemetsa küla sees üks endine küla, mis Eestis on ainulaadne selle poolest, et 19. sajandi keskpaiku, Avinurme riigimõisa tegutsemise ajal jagati maid Tsaari-Venemaa armees 25 aastat teeninud soldatitele. 1866. aasta kaardi järgi on maad saanud 11 soldatit ja seepärast hakati küla kutsuma Soldativäljaks. Praegu on seal alles seitse talu ja kolmes neist elavad soldatite järeltulijad.”
Kas matkal oli ka giid, kes rääkis huvitavat loodusest ja ajaloost?
„Huvitava ülevaate matkalistele andis raudtee kasutamisest, selle tähtsusest kohalikele elanikele ning jaamahoone ajaloost MTÜ Piilsi Küla Selts liige Linda Kivisild. Ta elab jaamahoone läheduses ja on raudtee ajalugu uurinud. Meil on hea meel, et ta oli nõus matkal osalejaid selles osas valgustama.
Meie meeldivaks avastuseks leidus osavõtjate seas piirkonnaga seotud inimesi, kes muidu elavad Põhja-Eestis (Tamsalus), Kesk-Eestis (Järva-Jaanis) ja Lõuna-Eestis (Tartumaal ja Rõuges). Kõige meeldivam üllatus oli muidugi projekti eesmärgi täitumine.”
Mustvee kultuurikeskuse juhataja ja Mustvee linnaraamatukogu direktor Laidi Zalekešina:
„Olin matkal kaasategemiseks kohe valmis, sest idee tundus väga äge. Läksime matkama koos kolleegi Anu Otsaga. Olen vanal raudteetammil palju autoga sõitnud, aga jalgsi matkates vaatasin ümbritsevale loodusele hoopis teise pilguga.
Karust rääkisime küll palju. Nimelt olen sellel aastal kahel korral mesikäppa näinud ja matkates tuletasin teistele meelde, et ka vana raudtee ääres on karuema poegadega nähtud. See informatsioon aitas eriti hästi vaimu virgena hoida.
Usun, et see oli väga tore ettevõtmine, nii sobiks ka tulevikus valla aastapäeva tähistada.”
JAAN LUKAS
