Valitsusringkondade heameel selle üle, et registreeritud töötute arv iga nädalaga väheneb, tundub küll tühipaljas poos olevat.
Iganädalase töötute hulga kõrval on oluline teada, kui palju on püsivaid töökohti, kui palju loodud uusi ja kui palju töökohti kadunud. Kuni me seda ei tea, on keeruline mõista jutte registreeritud töötute arvu vähenemisest – kas kasvab töökohtade arv või töötud lihtsalt kaovad arvelt, sest kindlustusmakse aja lõppedes pole töötu enda näitamas käimisest enam huvitatud.
Statistikaameti 13. augusti andmeil oli meil II kvartalis 128 000 töötut ning töötuse määr 18,6 protsenti. Samas kui nädal hiljem avalikustatud töötukassa andmeil vähenes registreeritud töötuse protsent 11,5-lt 11,4-le, oli arvel 73 873 töötut ning nädalaga lisandus üle poolteise tuhande. Haigekassa on ravikindlustuseta inimeste arvu järgi hinnanud töötute hulka sajale tuhandele. 30. juuni seisuga oli haigekassalt sotsiaalkindlustuse saanud 572 444 töötajat – paari aasta taguse tippajaga võrreldes ligi 104 tuhande võrra vähem. Kus on siis need 50 tuhat loodud töökohta, millest mõni erakond jutustab? Mida peavad tegema ligi 71 500 ravikindlustuseta inimest, et valitsejad neid märkaks?
Juulikuu lõpus juhtis Eurostat tähelepanu sellele, et Eesti on tööpuuduselt Euroopa esikolmikus ning aasta lõikes paistame eriti silma tööpuuduse kiire kasvuga. Rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO raporti järgi jõudis noorte töötus möödunud aastal maailmas rekordilise 81 miljonini. Siit aimub hoiatus, et kriis võis tekitada nn kadunud põlvkonna, mis koosneb tööturult täielikult eemaldunud noortest. Eelmisel aastal kasvas meil noorte töötus ligi kolm korda, iga viies töötu oli noor. Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli noorte tööpuudus ligi 40 protsenti, Euroopa keskmisest kaks korda kõrgem.
Soome 1990. aastate lamast on teada, et pärast seda püsis töötus kõrge veel ligi kaheksa aastat. Eesti Panga eksperdid hindavad meie olukorda tasa ja targu taastuvaks. Praeguse majanduskasvu taga näevad nad peamiselt olemasolevate töötajate koormuse suurendamist, mitte niivõrd uute palkamist, nii et töötus võib veel mitmeks aastaks jääda kriisieelsest kõrgemaks.
Muret teeb see, et ligi poole kõigist töötuist moodustavad pikaajalised. Tänavu II kvartalis oli aasta või kauem tööd otsinuid 58 000, neist 19 000 isegi kaks aastat või rohkem. Nende aitamist ei saa määramata ajaks edasi lükata, sest töökaotus võib viia inimese vaesusse ja sotsiaalsesse tõrjutusse.
Riigikontrolli hinnangul pole ettevõtlustoetuseks läinud miljardid vilja kandnud. Riigikontroll näeb lahendust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud terviklikus ning läbimõeldud ettevõtluspoliitikas. Ka Rahvaliit on Riigikogus korduvalt rõhutanud vajadust tervikliku majandus- ja tööturupoliitika järele. Riik peaks võtma suuremaid riske ettevõtjate julgustamiseks, arvestades välismaa kommertspankade äärmiselt konservatiivset laenupoliitikat, märksa enam kohaldama eksporti toetavaid abinõusid, nagu garantiid ja laenud.
Ehkki üks kriis ei ole veel lõppenud, peaksime sellest saadud õppetunni toel ennast ette valmistama järgmiseks võimalikuks majanduskriisiks.
i
MAI TREIAL, Riigikogu liige, Rahvaliit
