Tabivere Rahvaspordiklubil on tore traditsioon aasta viimasel kuul valla spordirahvas ning spordielu toetajad ühisele koosviibimisele kutsuda, neid kiita ja tänada.

Valla spordiõhtu juurde kuulub kokkuvõtete tegemine aasta jooksul saavutatust ning alati on külla kutsutud ka mõni tuntud tegija. Tänavu kohtuti Tabivere Vabaajakeskuses 5. detsembril.

Enda, meeskonna ja kogu valla eest

Õhtu sissejuhatuseks tegi rahvaspordiklubi juhatuse esimees Toomas Rosenberg valla spordiaastast kokkuvõtte, illustreerides ettekannet fotodega suurel ekraanil. Aktiivselt on osaletud 

Ka noored kergejõustiklased ja jalgratturid on ikka ja alati nii enda, oma treenerite kui valla hea nime eest väljas. Kokku saadi aasta jooksul kolm meistritiitlit ja kümme medalivõitu Eesti noorte ja juunioride meistrivõistlustel.

Jarmo Andressoo saavutas B-vanuseklassi kuulitõukes nii talvise kui suvise meistritiitli ning hõbemedali  odaviskes.

Ivika Lainevee pälvis jalgratta grupisõidus juunioride meistritiitli, kaks hõbemedalit trekisõidus ja ühe talikrossis ning kaks pronksi trekisõidus ja ühe krossis.

Indrek Reisberg sai A-vanuseklassi odaviskes hõbemedali.

TV 10 olümpiastarti vabariiklikus võistlussarjas tuli Kristjan Rosenberg poiste vanema vanuseklassi teivashüppes esimeseks, saavutas 5. koha palliviskes ja arvestatavaid tulemusi teistelgi aladel. Tauri Laurits tuli samas võistlussarjas noorema vanuseklassi kettaheites 6. kohale.

Noori kergejõustiklasi treenib Toomas Rosenberg, jalgrattureid Kaido Kriit.

Edasiminek on tuntav ka jalgpallis, mis Tabivere noormeeste hulgas aastakümneid populaarne on olnud. Jalgpallitreener on Maiko Tamme.

 Tänavu osaleti Eesti meistrivõistlustel IV liiga lõunatsoonis ja saavutati 5. koht. Jalgpallurite tegemistest andis põhjaliku ja ladusa ülevaate meeskonna juht Tauno Trink. FC Tabivere avaldas eraldi tänu oma pressiesindajale Liis Feimanile, kes võistkonnaga tähtsamatel ülesastumistel alati kaasas on ja maakonnalehte mängudest asjatundlikke, vaimukaid ja nauditavaid reportaazhe kirjutab.

Tugevad traditsioonid ja populaarne rahvasport

Üks Tabivere spordielu plusse on traditsioonidest kinnipidamine. Kui mingi võistlus, matk või mängudesari traditsioonina ellu kutsutud on, siis viiakse seda tõepoolest ka järjekindlalt edasi.

Tänavu novembris peeti neljandat korda Elmar Kivistiku mälestusvõistlusi õhupüssist laskmises, kolmeetapilised talimängud viidi läbi kolmandat korda. Viimati mainitud ettevõtmine on nii populaarne, et võistkondi registreerub alati vähemalt kümmekond (viimati 12) ja võistlejaid on alade peale kokku tublisti üle saja. Uuel aastal on rahvaspordiklubil plaanis need jõukatsumised koguni neljas etapis korraldada. Jääb vaid loota, et seekord traditsioonilisi talialasid suusatamist ja kelgutamist taas  ilmataadi süül sõudeergomeetri ega jalgsimatkaga asendada ei tule. Viiendat korda viidi 6. detsembril gümnaasiumi võimlas läbi hüppajate päev, kuhu lisaks oma valla noortele kergejõustiklastele kutsutakse kõrgushüppes võistlema ka külalisi kaugemalt. Sel aastal lõid kaasa Valga- ja Põlvamaa noored.

Kepikõnni- ja jalgrattamatkadega alustati Tabiveres juba siis, kui kergliiklusteed veel polnud ja sedagi traditsiooni pole hüljatud. Kolmekilomeetrisel kergteelõigul on ka omal algatusel jalutajate, kepikõndijate, jalgratturite ja rulluisutajate liiklus nii tööpäevaõhtutel kui nädalalõppudel rõõmustavalt tihe.

Tänukirjad aasta jooksul tehtud töö eest said treenerid ja valla sporditöö toetajad. Tänu EV Kultuuriministeeriumi, Jõgeva maavalitsuse, Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi ning kohalike firmade OÜ Same ja Baltic Connexions abile saadi staadionile uued pingid, on võimalik osta uus sisustus  gümnaasiumi võimla jõusaali, on võimalik korraldada võistlusi jne.

Veelkord suvisest Pekingist

Kuulsa külalisena oli seekord spordirahva ette kutsutud Aleksander Tammert, kellel aitas toetavate küsimustega olümpiamuljeid jagada ja endast rääkida spordiajakirjanik Tiit Lääne.

Suveolümpia Pekingis jääb kõige muu kõrval kindlasti ajalukku ja osalenute mällu kui hoolsaimalt turvatud ja viisakaima teenindusega ülemaailmne spordisündmus. Midagi väga ennekuulmatut oligi külalistel sellest raske välja tuua.

Küsimused olümpiapronksimehele puudutasid tema tähetundi Ateena olümpial, mis mitte päris tavapäraselt ei tulnud, samuti praegusi tegemisi ja tulevikuplaane.

Teatavasti sai Tammert olümpiamedali omanikuks pärast seda, kui diskvalifitseeriti tema dopinguproovis vahele jäänud konkurent, ungarlane Robert Fazekas. Viimasel olümpial oli sel mehel taas võistlemisluba, kuid silmapaistvaid tulemusi ta kirja ei saanud ja oli Tammerti sõnul ka suhtlemisel märgatavalt kidakeelsem kui oma parematel aegadel.

Küsimusele oma tulevikuplaanidest vastas kettaheitja, et on realist ja pisut logisema kippuvale tervisele treenimisega liiga teha ei kavatse. “Ma arvan, et pole mõtet sportlasekarjääri lonkavana lõpetada,” ütles Tammert, lubades selles osas arstide-asjatundjate nõu kuulda võtta. Peret kavatseb ta aga ülal pidada, rakendades Ameerika Ühendriikides omandatud kõrgharidust rahanduse alal.

Hiljem kohvilaua ääres taheti Tammertilt teada sedagi, milline on tema puhul kettaheitjaile oluline füüsiline näitaja — käte siruulatus. “2,08, mõnikord ka 2,09 meetrit,” oli spordimehe vastus. Tema põhikonkurendil Virgilijus Aleknal olevat see number oluliselt suurem — 2,20.

KAIE NÕLVAK