Juba ammu pole ükski aasta nii palju Eestit ja meie inimesi raputanud kui lahkuv. Olgem ausad, buumi ajal ostsime suuri telekaid, autosid ja kortereid. Siis tuli masu ja nüüd, kui see on mööda saamas, hakkame nägema, mis meie ümber. Ja see, mis on toimunud, ei meeldi meile üldse.
Letargia on möödas ja inimesed näevad toimunut hoopis uut moodi. Me oleme justkui üles ärganud. 2012. aasta tõi õpetajate ja arstide-õdede streigi. Kui esimene piirdus enamasti kolme päevaga, siis teine kestis rohkem kui kolm nädalat. Kas sellest kahest streigist on järeldusi tehtud, et taolised väljaastumised enam ei korduks? Jah ja ei, sest 7. jaanuarist ähvardavad streigiga lennundustöötajad.
Elus on ikka nii rõõmu kui ka kurbust. Märtsi lõpus, täpsemalt 28. märtsil saabub see tähtpäev, kus meil on olnud oma vaba riiki kauem, kui oli esimest Eesti Vabariiki. Meie riik pole aga kaugeltki valmis. Me peame arenema, peame oma institutsioone arendama.
Võtame siis lahkuvast aastast kaasa selle hea, mis meid rahvana uuesti üles äratas. Ja ikka edasi!
29. detsember 2012
