iii

Raamatukogutööd naljalt ei hüljata. Ka meie maakonnas töötab väga palju raamatukoguhoidjaid, kes oma ametile aastakümneid truud on olnud. Kui nähtust millegagi põhjendada, siis ehk sellega, et raamatutega seotud elukutse valivad üldjuhul need, kes ise kirjasõnast väga hoolivad. Lugeda armastav inimene on aga enamasti põhjalik ja keskendumisvõimeline. Ja küllap ei ole ametite vahetamine ja aina uute väljakutsete otsimine seda tüüpi isiksuse elustiil.

Tänavune Jõgeva maakonna parim maaraamatukoguhoidja Anne Aunap on seda tööd teinud alates 1986. aastast, mil Viljandi Kultuurikoolist ametidiplomi sai. 

Mitte raamatukoi, vaid kirjanduse austaja

“Väga suureks lugemisfanaatikuks ma ennast ei pea, aga kirjandus oli kooliajal lemmikaine küll,” tunnistas Palalt pärit Anne, kes enne Viljandi koolis õppima asumist   Alatskivi Keskkooli lõpetas. Tegelikult oli õpihimulisel neiul plaanis hakata raamatukogundust pedagoogikainstituudis “tudeerima”,  kuid viimasel hetkel tehtud muudatused pealinna kõrgkooli sisseastumistingimustes  tekitasid ootamatuid  tõrkeid. Küllap oli see saatus, et Viljandisse mindud sai, sealt Tabivere külaraamatukokku praktikale saadeti ja see asula meeldima hakkas. Edasi kulges kõik nii, nagu noore inimese elus minema peabki. Järgnes abiellumine ja laste sünd ja vaid nii kaua, kui tütre ja kahe pojaga kodus oldud sai, ongi Anne raamatukogust eemale jäänud. Tema enda arvestuse järgi tuleb seda aega kolme lapse peale kokku seitse aastat.

Suhtlemine ja harimine loomulik lisa

Raamatukogutöö pole kunagi vaid raamatute laenutamist ja kogu korrashoidmist tähendanud. Anne Aunapile tundub täiesti loogiline ja loomupärane, et ta kolmel-neljal korral õppeaasta jooksul kohalikus gümnaasiumis uudiskirjandust tutvustamas käib, kirjanikega kohtumisi organiseerib, nii rahvamajas kui oma valdustes raamatunäitusi koostab, vajadusel lugejatel referaatideks-uurimusteks kirjandust leida aitab.

Aastaid  on läbi viidud ettelugemispäevi ja kutsutud  üheks päevaks raamatukogutööle kohapeal tuntud inimesi. Neid on Tabiveres igal aastal vastaval  üritusel  kirjasõna laenutamas ja rahvaga suhtlemas olnud lausa mitu. Tänavusügisene ettelugemispäev peeti lasteaialastega. Et on Edgar Valteri juubeliaasta, loeti Pokudest ja üks  raamatukangelane oli  Annel koguni  heinamaalt välja kaevatud ja suure kausi sees lastele näha toodud.

Töökoht perearstikeskuse, vallavalitsuse ja postipunktiga samas majas, kooli ja kaupluste lähedal  toob aeg-ajalt ka  mitteametlikke lisakohustusi. Kord on vaja vanainimesel helistada aidata, kord tuleb ära kuulata arsti jutule tulnu valudelugu, kord tunda huvi, miks mõni sell, kes koolitunnis peaks olema, end raamatukogu arvuti ette sokutada püüab.

Omad lemmikud

“Püüan uuema eesti kirjandusega tuttav ja kursis olla, kuid ega kõike lugeda ei jõua. Mulle endale on luule sümpaatne. Ja minu nõrkus on kaunilt kujundatud raamatud, mida korduvalt vaatan,” rääkis Anne, kes oma kirjanduselembuse vähemalt kahele järeltulijale edasi on andnud. Aigi õpib Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas kolmandal kursusel kirjandus- ja kultuuriteadusi, 7. klassis õppiv Artur võtab samuti vabal hetkel hea meelega raamatu kätte.  Laste üldine lugemishuvi on aga Anne sõnul viimastel aastatel siiski vähenenud. “Vähemalt nooremate klassidega oli veel kolme-nelja aasta eest nii, et kui vastilmunud raamatud kooli näha viisin, neist rääkisin ja rõhutasin, et neid kõiki saab laenutada, olid tahtjad kohe pärast tunde kohal. Nüüd aga võib juhtuda, et keegi ei tule võtma,” rääkis raamatukoguhoidja, kinnitades, et lugemishuvi tekkimine sõltub suurel määral kodust ja vanemate eeskujust.

“Mul on tõeliselt vedanud, et raamatukogu rahvamajale nii lähedal on ning seal selline tark  ja kohusetundlik inimene töötab nagu Anne,” rõhutas Tabivere valla kultuurijuht Tiina Tegelmann. “Alati on ta nõus koostööd tegema, minu ideedega kaasa tulema, vajadusel mind täiendama ja parandama. Ja mis peamine — temale saab alati kindel olla. Kui oleme midagi kokku leppinud, siis nii jääb. Ma ei pea muretsema — ta ei unusta ega murra sõna.”

“Tänan Teid südamega tehtud töö eest Tabivere raamatukogus,” on lugeda kultuuriministeeriumi tänukirjalt, millel minister Laine Jänese allkiri. Kahtlemata  on töö, mida ühes ja samas asutuses  juba üle 20 aasta tehtud, vajanud pidevat pühendumist. Ja südamesse tuleb edaspidigi võtta nii raamatu kui selle lugeja käekäiku. ii

KAIE NÕLVAK