Lustivere külaseltsi juhataja Riina Paluoja lausus, et Eesti külad on praegu tõsistes muutuste tuultes. Lustivere külaseltsi juhi sõnul tekkis neil isekeskis mõte kutsuda kokku Aasta küla tiitliga pärjatud külade aktiivsed inimesed, et üheskoos arutleda, kuidas sellise tiitliomanikuks olemine elu ja tegevust on muutnud.
MTÜ Jõgeva Kodukandi Ühendus juhatuse esimees Liia Lust lausus, et Kodukandi Ühenduse esindus on Aasta küla tiitlit välja andnud alates 2005. aastast üle aasta. Nende aastate jooksul on konkursile esitatud 90 küla üle terve Eesti ja tiitel on välja antud kaheksale külale. Kahel aastal on Aasta külaks Jõgevamaa, Põltsamaa valla külad. Liia Lust tegutseb tiitlit omava Kamari küla Haridusseltsi juhatuse liikmena. Kamarist on pärit kaks Põltsamaa vallavolikogu esimeest, Liia Lust ning Indrek Eensalu. Lustiverest on pärit Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson. Liia Lust ei arva, et see nende külade teistele eeskujuks toomisel olulist rolli mängib, aga omamoodi kõnekas on siiski.
Ta arutles selle üle, et ilmselt polnud neil hindamiskomisjoni liikmetele ette näidata just kes teab kui ilusat, aga see-eest heakorrastatud küla. Veelgi olulisemaks peeti hindamisel Kamari küla aktiivsete inimeste ühist vaimu ja ühistegutsemist oma küla hea käekäigu nimel. Aasta külad jagunevad nende külade elanikke silmas pidades kahte rühma. Üks osa neist küladest on pidevalt nähtaval ja n-ö pildil ning elanike tegemistega ollakse küllalt hästi kursis. Mõned ajavad vaikselt omi asju.
Tiitli omanikke nii siin- kui sealpool merd
Eestis on ka selliseid maakondi, kus pole seni veel ühelegi “Aasta külaˮ. Liia Lust lausus, et tiitel antakse küll külale, aga tegelikult ikkagi nende külade tublidele inimestele.
Esimesed tiitlikandjad oli 2005. aastal Kamari küla Jõgevamaal, Põltsamaa vallas ja Uljaste, Ida-Virumaal, Sonda vallas. 2007. aastal valiti Kuhjavere küla Viljandimaal, Suure-Jaani vallas. Kuhjavere eripäraks on seal korraldatav üleriigiline külateatrite festival. Järgmisena said 2009. aastal Aasta küla tiitli omanikuks Kiideva küla Läänemaal, Ridala vallas ja Viitina küla Võrumaal, Rõuge vallas. Kõik tiitlikandjad läbi käinud Liia Lust lausus, et Kiideva ja Viitina külast Kodukandi ühenduse esindajad peale tiitli andmist enam midagi kuulnud ei ole.
Aasta 2011 küla oli Prandi Järvamaal, Koigi vallas. Kaks aastat hiljem, 2013. aastal omistati Aasta küla tiitel Lustivere külade piirkonnale, kuhu kuulub seitse küla, mille keskuseks on mõistagi Lustivere. Kui Lustivere külade piirkond esitati Aasta küla tiitli nominendiks, ei uskunud Liia Lust, et nii lühikese ajavahemiku järel Jõgevamaale veel teinegi tiitel tuleb. Samal, 2013. Aastal, valiti rahva lemmikkülaks Karala Saaremaal, Lümanda vallas. Ka ülemöödunud, 2015. aasta, lemmikküla, Leedri, on Saaremaal, Lümanda vallas.
Kärde, Jõgevamaa noorim nominent
Neil aastatel kui üleriigiliselt Aasta küla tiitlit välja ei anta, antakse Jõgevamaal välja oma Aasta küla tiitel. Seekord läks see taas Kamari külale. Põltsamaa piirkonna küladest on selle tiitli saanud ka Pajusi küla Pajusi vallas. Samuti Maarja-Magdaleena külade piirkond. Jõgevamaa Aasta küla tiitel on üle antud ka Assikvere külale Pala vallas. Assikvere puhul tasub esile tõsta tugevat näitetruppi ning rõhutamist väärib fakt, et Assikvere külaselts on tagasi saanud sealse ajaloolise külamaja. Jõgevamaa Aasta küla tiitli omanikuks on ka Juula küla Tabivere vallas. Tänavu plaanitakse konkursile esitada Kärde küla Jõgeva vallas.
Kahtlemata toob teatud muutusi külaliikumisse omavalitsuste liitumine ning teisalt tõsiasi, et kaks valda on üle minemas Jõgevamaalt Tartumaa koosseisu.
Kuhjavere külaseltsi juhatuse liige Romeo Mukk lausus, et peale Aasta küla tiitli saamist 2007. aastal algas nende külasse suur uudistejate voor, kes tahtsid ju oma silmaga näha, milline näeb välja üks niisuguse tiitli pälvinud küla. Tänu sellele sai Kuhjavere külavahele varasema tolmava tee asemele tolmuvaba tee, mille eest seises hea vallavalitsus. Kõige olulisem ettevõtmine Kuhjavere külaseltsi jaoks on 13. üleriigiline külateatrite festival suve teises pooles ‒ 19.-20. augustil. See pühendatakse ettevõtmise patrooni ja hea partneri, hiljuti manalateele läinud teatrimehe, Kalju Komissarovi mälestusele.
Saaremaa külade rahvaarv varieerub suures ulatuses
Saaremaa Karala külaseltsi juhatuse liige Kaja Juulik lausus, et nende küla elanikkond on suur ennekõike suvisel ajal. Inimesi meelitab nende juurde meri, rand ja kaunis loodus. Ta ütles, et küla aitavad tugevamaks ja elujõulisemaks muuta aktiivsed ning erinevate oskustega inimesed. Neil on külas keraamik, kes oma teadmisi ja oskusi ka külaelanikega jagab. Tubli mees külas on külaseltsi juhatuse liige Tamur Madisson, kes on vabatahtlik tuletõrjuja ja merepäästja. Tamur lausus, et sissekirjutuse järgi elab külas 76 inimest, aga aastaringselt on külas 52-53 inimest. Nendest tervelt 14 on vabatahtlikud päästjad. Tänavu 30. septembril saab Karalas juba kolmandat korda teoks Saaremaa saama- ja saunapäev. Kaja Juulik julgustas kõiki huvilisi osalema, sest kohapeal pakutakse lisaks laadal käimise ja saunatamise võimalusele ka majutust.
Saaremaa Lääne-Saare valla, Leedri külaseltsi juhatuse liige Urve Vakker lausus, et küllap olid siis kõik vajalikud tegemised tehtud õigel ajal ja õiges kohas, et Leedri ülemöödunud aastal Aasta küla tiitli pälvis. Samal aastal sai see ka Saaremaa Aasta küla tiitli. Urve Vakkeri sõnul on Leedri päris suur, tiheda teedevõrguga, kuhu nii mõnedki külalised vahel ära on eksinud. Lisaks on Leedri külas Saaremaale iseloomulikud pikad kiviaiad. Küla paikneb liivaseljandikul ja majad asuvad kobaras koos. Praegu elab seal umbes 60 inimest. Kolhoosiajal oli Leedri külas lehmigi rohkem kui praegu elanikke. Urve naabril oli veel mõni aeg tagasi kaks kitse, aga nüüdseks pole neidki. Leedri külas on alles veel üksainus tuulik, kunagi oli neid oluliselt rohkem ‒ vilja on sealkandi taludel jahvatamiseks jätkunud. Leedri küla läbib kuulsa Saaremaa ralli trass. Leedri külaseltsi tegevuse on praeguseks üle võtnud 30-40 aastased, täies elujõus inimesed ja Urve Vakker on enda sõnul juba rohkem nõu- ja hooandja rolli jäänud.
Lustivere külaseltsi juhi Riina Paluoja sõnul arutlesid Aasta külade esindajad peale ametlikumat osa vabas vestlusringis mitmetel teemadel, üks olulisemaid neist praegu on haldusreformiga seonduv ‒ mismoodi mõjutab haldusreform külaelu ja külaseltside tegevust. Samuti oli juttu võimalusest taotleda toetust erinevate projektide ellu viimiseks. Külaseltside esindajad olid üksmeelel, et kokkusaamised on ka edaspidi vajalikud.
TOOMAS REINPÕLD
