Jõgevamaa tänavune aasta koolitaja Maive Kase õppis pärast keskkooli lõpetamist agronoomiks. Oma tõelise kutsumuse, õpetajaameti juurde jõudis ta mõnevõrra hiljem. Praegu õpetab ta inglise keelt vastavatud Jõgevamaa gümnaasiumis ja Jõgeva koolituskeskuses. Ega agronoomi ja õpetaja töö teineteisest tegelikult väga palju erinegi. Nagu hea agronoom päris-taime eest hoolitseb, nii hoolitseb hea õpetaja tärkava ja kasvava teadmistetaime eest inimese sees.
Maive Kase on suurema osa oma elust elanud Jõgevamaal. Ära on ta siit olnud ainult need viis aastat, mil ta Tartus Eesti Põllumajanduse Akadeemias ehk praeguses Eesti Maaülikoolis agronoomiat õppis. Sünnilinnast Mustveest mäletab Maive suhteliselt vähe, sest ta oli vaid viiene, kui pere Siimustisse kolis: tema mehhaanikainsenerist isa toodi Jõgeva EPT Mustvee osakonnast ettevõtte peakontorisse üle ja pedagoogist ema sai tööd rajooni haridusosakonnas. Maive ise hakkas Jõgeval lasteaias käima ja kui kooli läks, õppis esimesed kolm aastat sellessamas Aia tänava koolimajas, kus praegu töötab.
Inglise keelt hakkas Maive Kase õppima juba esimeses klassis, sest vanemad panid ta Jõgeva keskkooli inglise keele eriklassi. See tegutses siis lapsevanemate rahalisel toel. “Mäletan hästi oma esimest inglise keele õpetajat Erna Kadarikku, kes oskas lapsi hästi köita,” meenutas ta. “Tal oli tundi tulles alati kaasas kotitäis mänguasju ning vahast õunad ja muud puuviljad, mida me nende tõetruu välimuse pärast ikka hambaga proovida tahtsime. Inglise keele tunde oli meil läbi terve kooliaja rohkem kui teistel: kahe asemel neli-viis tundi nädalas.”
Pärast keskkooli läks Maive siiski agronoomiat õppima ning pärast Eesti Põllumajanduse Akadeemia lõpetamist Põltsamaa külje alla Lillevere-nimelisse kolhoosi tööle. Paari aasta pärast kutsuti ta aga Laiuse kooli bioloogiaõpetajaks. Peatselt lisandus bioloogiale aga ka inglise keel, sest üleöö läks koolist ära inglise keele õpetaja ja talle tuli asendaja leida.
“Väikeses kohas ikka teatakse, kes mida oskab, ja nii tehtigi mulle ettepanek ka inglise keelt õpetada,” ütles Maive.
Algus polnud lihtne
Õpetajatöö algus polnud tema sõnul lihtne, sest ta polnud õppinud ei metoodikat ega pedagoogikat. Kõik puuduv tuli omandada töö käigus. Palju oli abi ka ema nõuannetest: Maive ema Marve Siimann on tänini Jõgeva täiskasvanute keskkooli füüsikaõpetaja. Rohkem on ema Maivele siiski elavaks eeskujuks kui otseseks nõuandjaks olnud.
Lastega hakkama saada pole Maive sõnul keeruline, kui sa neisse hästi suhtud. Mitte kui päris omasugustesse, aga siiski kui toredatesse koostööpartneritesse. Teismelistega on muidugi mõnikord raske, sest nad on tihti ise suures segaduses ega oska oma sisemaailmas korda luua. Ning kui kodus pole lapsele kätte näidatud piire lubatu ja lubamatu vahel, siis on temaga suhtlemine tõesti keeruline.
“Ma ei karju laste peale tunnis ja ma ei ole ka kunagi, silmad vees, klassist välja jooksnud, aga seda on küll juhtunud, et pean enne järgmist tundi veidi aega võtma, et emotsioone välja lasta ja maha rahuneda,” tunnistas pedagoog.
Õpetajatööd on ta nüüdseks teinud 23 aastat. Neist 17 möödusid nüüdseks tegevuse lõpetanud Jõgeva ühisgümnaasiumis inglise keelt õpetades. Kolmteist aastat tagasi asus ta töö kõrvalt end selle keele alal täiendama, sest ministeeriumi esindajad leidsid korralist järelevalvet teostades, et tema kvalifikatsioon ei vasta nõuetele, ehkki ta oli selleks ajaks läbinud ümberõppekursused ja omandanud ülikoolidiplomi kasvatusteaduste alal. Et kolleeg Rita Sildnik seisis sama probleemi ees, läksid ühe kooli kaks inglise keele õpetajat koos Tartu ülikooli tarkust taga nõudma. Mõlemal oli koolis päris palju tunde anda ning nende kõrvalt enda õpingute jaoks päris keeruline aega leida. Ent teineteise toel jõuti siiski võiduka lõpuni.
“Laenasime teineteisele materjale ja, piltlikult öeldes, nutsime teineteise rinna najal, kui meel eriti mõruks läks,” meenutas Maive Kase.
Kaks naist pingutasid mitu aastat muidugi mitte ainult selle nimel, et ministeeriumi järelevalvajad rahule jääksid, vaid ka selle nimel, et ise targemaks saada.
“Me ei õppinud ju ainult keelt, vaid saime ka teadmisi kirjanduse ja laiema kultuuritausta kohta. Ka õppejõud olid suurepärased,” kinnitas Maive.
Tema sõnul õpilased üldiselt tahavad inglise keelt õppida ja nende oskuste tase on enam kui kahekümne aasta jooksul üha paranenud.
“Maailm on noorte jaoks igas mõttes avatud. Juba üsna väikesest peast hakkavad lapsed ingliskeelseid animafilme vaatama ja omandavad sealt mingid fraasid. Kusjuures nad oskavad neid täitsa õigetes kohtades kasutada,” tõdes õpetaja. “Noorematele õpilastele on keeletunnis vaja üldjuhul rohkem mitmekesist tegevust välja mõelda, gümnaasiumiõpilased on selletagi motiveeritud. Olen ise imestanud, kui vaikselt mind kuulatakse, kui räägin sootuks illustreerimata juttu sellest, kuidas Suurbritannias või USA-s elatakse.”
Lilled ja teater
USA-s Maive Kase ise käinud pole, küll aga kolmel korral Suurbritannias. Esimesel korral ostis ta büroo kaudu reisipaketi, kahel viimasel liikus väiksema sõprade seltskonnaga omal käel ringi. Nii oli tema meelest palju huvitavam. Suurtesse linnadesse ta enam nii väga ei kipu. Mitte sellepärast, et kardaks seal ära eksida, vaid sellepärast, et õigema pildi Suurbritanniast saab väiksemates kohtades viibides. Senini on talle kõige rohkem meeldinud Põhja-Inglismaa ja Lõuna-Šotimaa, ent tal on plaanis saareriiki kindlasti veel külastada ning siis võivad tekkida uued lemmikud.
Peale reisimise on Maive Kasel muidki hobisid. Näiteks meeldib talle Siimustis vanematekodu aias toimetada. Porgandite-peetide kasvatamine teda väga ei huvita, küll aga lillede eest hoolitsemine.
“Ema lemmikud on roosid ja meil on aeda väike rosaarium rajatud. Meil on ka väike liiliate ja iiriste kollektsioon. Kui Siimustisse jõuan, siis vaatangi tavaliselt kõigepealt aia üle ja alles siis lähen tuppa,” ütles Maive Kase.
Talle meeldib ka kududa ja teatris käia. Viimast mitte üksinda, vaid viieliikmelise seltskonna koosseisus, mida naljatamisi MIMMM-klubiks kutsutakse. Klubi naisliikmed Maris Prii, Inga Reinumägi, Mare Kolberg ja Maive Kase on kõik pedagoogid, ainus meesliige Meelis Sammpere on väljasõitudel roolikeeraja. Pikemat teatrireisi kavandades uuritakse ikka, mida samas kandis veel oleks võimalik näha. Tallinnas käies on ikka ka mõni Kumu näitus ära vaadatud. Tänavu suvel Kukruse mõisas Maksim Gorki teose ainelist suvelavastust “Vassa Železnova” vaatamas käies tehti trett ka Sompa kaevandusasulasse ja Kohtla-Järvele. Teejuhiks tuli sealtkandist pärit Ants Prii ja nii kukkus välja tõeline nõuka-aja teemapäev.
Jõgevamaa aasta koolitaja tiitli pälvis Maive Kase eelkõige töö eest täiskasvanute õpetamisel. Jõgeva koolituskeskuse inglise keele õpperühmi juhendab ta neljandat aastat. Sel õppeaastal on tal täiskasvanud õpilasi kolme grupi jagu.
“Jõgeva koolituskeskusse kutsus mind tööle kolleeg Rita Sildnik: temal endal ei käinud kõigist gruppidest enam jõud üle, sest inglise keelt õppida soovijaid on nii palju,” ütles Maive.
Tema sõnul on täiskasvanud õppijad väga motiveeritud. Et nad on pärit eri elualadelt, kujunevad arutelud tunnis käsitletavate teemade üle tükati väga põnevateks ja kõigile, ka õpetajale väga harivateks. Mõnikord arutatakse asjad enne eesti keeles läbi ning alles siis võetakse sama teema ette inglise keeles.
Arvutikasutajal lihtsam
Maive Kase sõnul ei sõltu inimese edu keele õppimisel tema soost. Küll aga sõltub inglise keele õppimisel palju sellest, kas inimene on arvutikasutaja ja internetist info otsija või ei. Arvutiinimeste sõnavara kujuneb loomulikul viisil rikkamaks, teised peavad samale tasemele jõudmiseks ekstra pingutama.
Kui varem olid üldhariduskoolis ja koolituskeskuses õpetamise vahel natuke suuremad “käärid”, siis nüüd, mil Maive põhitöökohaks Jõgevamaa gümnaasium, on päevased ja õhtused keeletunnid oluliselt sarnasemaks muutunud. Uues riigikoolis on ju üksnes gümnaasiumiklassid ning neis õppijad õpivad juba iseendale, nagu täiskasvanud keelekursuslasedki.
Jõgevamaa gümnaasiumis lõppes ülemöödunud nädalaga selle kooli ajaloo esimene õppeveerand.
“Uude kollektiivi sisseelamine on meil kõigil kuidagi sujuvalt läinud,” nentis pedagoog. “Riigigümnaasiumi direktor Alo Savi tegi kevadel, kui konkurss õpetajakohtadele läbi oli, meile kõigile ekskursiooni valmivas koolimajas ning pöördus meie kui koolipere poole. Esimese poolteise kuuga on see peretunne tõesti tekkima hakanud.”
Omaenda isiklikus pereelus võib Maive Kase rõõmustada selle üle, et 24-aastasel pojal Ivol hästi läheb. Ta õppis metallitööpingi operaatoriks ning töötabki sellel erialal. Peale metallitöö valdab ta ka puidutööd ning kõik, mis tema käe alt tuleb, näeb ema sõnul väga hea välja.
“Ta on oma ametiga rahul ja see on kõige tähtsam,” kinnitas Maive.
Ka tema ise on oma ametiga rahul, sest see pakub rõõmu ja on ka äärmiselt vajalik: ilma inglise keeleta on tänapäeval päris raske hakkama saada.
“Oleneb muidugi elustiilist. Kui teed tööd, mis pole võõrkeeles suhtlemise või arvuti kasutamisega seotud, ning vaatad ainult eestikeelseid telekanaleid, siis võib inglise keeleta läbi saada. Tõsi, ka siis võib raskusi tekkida, sest eestikeelses meediaski kasutatakse paljusid selliseid sõnu, mille mõte ja taust inglise keelt tundmata hämaraks jääb,” nentis pedagoog.
Selle üle, et eesti keelde palju anglitsisme on tulnud, inglise keele õpetaja ei rõõmusta, vaid see häirib teda omajagu. Keeled tuleks tema meelest ikka lahus hoida. Või vähemasti peaks inglise laensõna kasutaja teadma, mida see täpsemalt tähendab ning kus seda sobib kasutada ja kus mitte. See, mis sobib suulisse kõnesse, ei tarvitse näiteks sobida korrektsesse kirjakeelde.
Maive Kase jaoks on tõeliselt hea päev siis, kui õpilased nii hästi kaasa töötavad, et õpetaja tunneb vajadust neile tunni lõppedes öelda: “Thank you!” ehk “Tänan teid!”
“Siin, riigigümnaasiumis tuleb mul see tänamise soov päris tihti,” tõdes Maive Kase.
Rita Sildnik, Jõgevamaa gümnaasiumi inglise keele õpetaja:
Oleme Maivega n-ö paarisrakendis käinud juba paarkümmend aastat. Mina olin Jõgeva ühisgümnaasiumis varem, tema tuli sinna paari aasta pärast. Ka täiskasvanute koolitamisega alustasin mina varem ning paari aasta pärast võttis ka Maive sel alal vedu. See on väga hea vaheldus tavaõpetaja tööle.
Koos tegime läbi ka Tartu Ülikooli. Maive omandas juba kolmanda kõrghariduse, mina teise. Kui me poleks teineteist tagant torkinud, kes teab, kas me siis oleksimegi ülikooliõpingud lõpuni läbi teinud, sest töökoormus oli meil tollal väga suur.
Maivel edeneb töö väga kiiresti, sest ta on väga hea reageerimisvõimega. Ta on teravmeelne ja hea huumorisoonega, naudib tähelepanu keskmes olemist ja liidrirolli ning on valmis võtma endale kõiksugu lisakohustusi.
Maive on kokkuhoidlik ja hea perenaine. Ta suhtub väga hoolivalt oma vanematesse ja venna peresse. Oma poja Ivo on ta kasvatanud väga töökaks ja viisakaks noormeheks.
Kuigi nii mina kui Maive oleme domineerivad isiksused, oleme me suutnud õlg õla kõrval töötada teineteisega arvestades ning tülli minemata.
Kui direktor Alo Savi minult töövestlusel küsis, keda ma näen oma koostööpartnerina uues koolis, oli mu esimene valik Maive.
Maive Kase elukäik
Sündinud 5. aprillil 1965 Mustvees
Lõpetanud 1983 Jõgeva keskkooli, 1988 Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal, 1997. aastal Tartu Ülikooli kasvatusteaduste erialal ning 2007 sama kõrgkooli inglise keele ja kirjanduse erialal (kõrvaleriala amerikanistika-britannistika)
1988-
1990-1993 Laiuse põhikooli bioloogia- ja inglise keele õpetaja
1993-1996 Tabivere keskkooli inglise keele õpetaja
2000-2001 Torma põhikooli inglise keele õpetaja
1996-2013 Jõgeva ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja
2013- Jõgevamaa gümnaasiumi inglise keele õpetaja
Jõgevamaa
Huvialad: teater, käsitöö, lugemine, tervisesport
RIINA MÄGI
