Tartus peetud õpetajate tunnustamise galal pälvis aasta klassijuhataja tiitli Põltsamaa ühisgümnaasiumi matemaatika ja saksa keele õpetaja Maive Noodla.
Sellest, et Maive aasta klassiõpetaja tiitli nominentide hulka on valitud, sai ta teada tänavu juuli alguses, kui talle haridus- ja teadusministeeriumist helistati. Kui aga sügisel koolis teada anti, et viie tema klassi õpilase kohta tuleb tal kirjutada ja saata ministeeriumi iseloomustus, tekkis tal juba kahtlus, et teda võidaksegi laureaadiks valida. Kui Maive Vanemuise kontserdisaalis õpetajate tunnustamisgalal oma klassi õpilast Marii-Michelle-Elisabeth Tiitu nägi, süvenes tema kahtlus, mis osutus melldivaks tõeks: tema klassi tüdruk andiski talle kõrge autasu üle.
Maive Noodla lapsepõlvekodu asus Jõgeva lähistel Painkülas, ta oli pere teine laps. Tema koolitee algas Jõgeva II keskkoolis 1985. aastal. Tollal veel lapsi autodega kooli ei sõidutatud, sinna tuli sõita õpilaste bussiga.
Kooliajal oli Maive lemmikhobiks laulmine. Ta alustas juba mudilaskooris, jätkas lastekooris ning jõudis välja vanema kooliastme segakoorini. Koorilauljana sai Maive osaleda Tallinnas toimunud kolmel suurel laulupeol. Tollal viidi õpilased Tallinna proovidesse juba nädal aega enne pidu. Kord, kui ta laulupeolt rongiga tagasi Jõgevale jõudis, olid vanemad tal jaamas vastas ja isa andis tütrele üle kauni kimbu rukkililli, mille nad heinamaaservast noppinud olid. Maivele tähendasid need ilusad lilled seda, et seekord pääses ta heinateost.
Aeroobikaga on ta samuti kooliajal tegelenud. Võib-olla tahtnuks ta lapsena veelgi mõnes huviringis kaasa lüüa, aga maalapsena olnuks küllalt keeruline pärastlõunasel ajal kodunt tagasi linna kooli juurde saada ning sealt pärast uuesti koju jõuda. Väikesele lapsele oli viie kilomeetri pikkune teekond kodunt kooli piisavalt pikk. Sportimisele lisaks kuulus Maive kooli ajal raamatusõprade klubisse, mida juhendasid Vaike Pärn ja Asta Paeveer. Selle klubi liikmena mängis ta ka paaris näidendis.
Kooliajast on meelde jäänud ka traditsioonilised kartulivõtmised majandis. Tavaliselt oldi Saduküla põldudel ja vahel peeti ka kartulisõda. Kevaditi saadeti koolilapsed Laiusel kive korjamas, et ekskursioonideks või teatrikülastusteks kolhoosilt bussi saada.
Ülikoolist õpetajate seminari
Keskkooli lõpetamisel tunnustati Maive Noodlat eduka õppimise eest hõbemedaliga. Saatuse irooniana oli üks keskkooli lõputunnistusel olnud „neljadest” saksa keel, mida ta nüüd ise lisaks matemaatikale lastele õpetab. Teine „neli” pandi talle eesti keele kirjandi eest. Tegelikult olid Maive lemmikõppeaineteks siiski reaalained. Huvi saksa keele vastu on talle tagantjärele endalegi üllatuseks. Matemaatika osutuski tema esimeseks valikuks õpingute jätkamisel kõrgkoolis. Seda ainet edasi õppima minna oli Maivel soovitanud ka tema matemaatikaõpetaja Imbi Kose.
Sisseastumiseksamil Tartu ülikooli juhtus aga nii, et närv ei pidanud vastu ja ühe ülesande lahendamisega ta toime ei tulnud. Küll õnnestus tal koguda kirjandi eest üheksa punkti kümnest võimalikust.
Veidi hiljem Tartus mööda Vanemuise tänavat kõndides tuli Maivele pähe, et ta oleks pidanud kohe Tartu õpetajate seminari sisseastumiseksameid tegema minema. Nii ta tegigi. Sinna võeti tookord vastu 33 õppurit, kelle seas Maive oli 11. kohal. Praktikale saadeti ta Tartu kommertsgümnaasiumi, ainult diplomitöö praktika tegi ta oma kunagises kodukoolis. Õpetajate seminaris õppides töötas ta seitsmel suvel Luunja noortelaagris kasvatajana. Kahe tollase kolleegiga suhtleb ta tänaseni.
Kolm elukohta kahe aastaga
Juhtus nii, et Maive leidis endale töökoha Toila gümnaasiumis, kuhu ta koos oma sõbrannaga tööle kandideeris ja kuhu neid ka rõõmuga vastu võeti. Noore õpetajana sai temast sealse kooli viienda klassi juhataja. Elukohaks oli siis kooli läheduses asunud koolile kuulunud üürikorter. Esimese koolipäeva aktuseks valmistudes käis Maive koolimajaga tutvumas ning läks siis koju riideid vahetama. Taustaks mängis korteris raadio. Seal laulis Allan Roosileht ja ühes laulus olid sõnad, et saksa keele õpetaja Maive ei saa täna kooli tulla, sest ta on veidi haige. Selle peale saatis Maive Allan Roosilehele meili, kus ennast nimepidi tutvustas ja teatas, et tal seisab ees elu esimene koolipäev. Ta sai Allan Roosilehelt ka vastuse, kus seisis kirjas, et saatejuht teab, mis tunne on minna elus esimest korda õpetajana kooli, sest Allan Roosileht oli ka ise õpetajana töötanud.
Noorel õpetajal Toila koolis lihtne töötada ei olnud, sest õpilased panid ta kohe proovile. Ta mäletab, et eriti keeruliseks osutus matemaatika õpetamine ainult poistest koosnenud seitsmendale klassile. Hiljem, kui Maive endale uue üürikorteri sai, käisid needsamad seitsmenda klassi poisid tal sageli külas, nad küpsetasid koos kringleid ja saiakesi. Võib-olla oleks Maive Toila gümnaasiumi tööle jäänudki, aga seal tekkisid probleemid elamispinnaga. Esimese korteri kohta anti kohe teada, et seal saavad nad elada ainult augustikuu lõpuni. Järgmisena said õpetajad oma käsutusse Toila perearsti endise korteri, vallajuhid aga vallale kuulunud korteris allüürnikke ei näha ei soovinud ja tõstsid üürihinna kõrgemaks, kui perearstiga kaupa tehes oli kokku lepitud. Lõpuks sattus Maive üksi elama Voka külla, kuid see korter müüdi tema teadmata tagaselja maha. Sellest Maivele aitas, sest kahe aasta jooksul ei tahaks küll keegi kolm korda elukohta vahetada. Toila polnud tema jaoks enam soodne elamispaik ka selles mõttes, et pidi sealt väga tihti ära sõitma. Pikad sõidud nii Tartusse kooli kui Jõgeva kanti vanemate juurde olid tüütud ja väsitavad. Kunagised sõbrad ja lähedased elasid Maivel Jõgeva kandis ning seetõttu ta Toilast just raske südamega ära ei tulnud. Ainult merest eemale oli kahju minna. Vokas oli tema elukohast mere äärde metsarada mööda veidi üle kilomeetri.
Lastega jäi tal hea suhe ning Toila kooli õpilased käisid hiljem tal veel Põltsamaalgi külas. Nüüdki pidasid Toila noored teda tiitli saamise puhul meeles. Ka mitmete Toila kolleegidega suhtleb ta edasi.
Otsus oli juba langetatud
Pärast Toilast lahkumist kandideeris Maive 2002. aastal tööle Põltsamaa ühisgümnaasiumi. Juhtus aga nii, et Põltsamaal ei saanud ta minna töövestlusele, sest läks just sellel päeval koos Toila kolleegidega reisile Stockholmi ning andis sellest ka Põltsamaale teada.
Kui ta reisilt naasis, helistas talle kohe Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula ja kutsus ta vestlusele. Kui otsustajad temaga uuesti kontakti võtsid, ei räägitud talle enam otsuse sisust, vaid hoopis sellest, milliseid tunde ta koolis andma võiks hakata. Maive loodab, et toonased otsustajad ei ole pidanud temas pettuma.
Kui noor pedagoog 2002. aasta juunis esialgu vanemate pool elas ja Põltsamaale elukohta otsis, oli ta eelnevate kogemuste tõttu otsustanud, et soetab endale päris oma korteri. Vanemate abiga sai mõte teoks. 2001. aastal oli ta alustanud Tartus avatud ülikoolis saksa keele ja kirjanduse õppimist ja 2007. aastal oli diplom edukalt käes. Sealt sai ta bakalaureusekraadi, mis on võrdsustatud magistrikraadiga, mida õpetajatöös väga vaja läheb. Saksa keelt soovitas tal õppima minna üks Toila kolleeg, kes kinnitas, et võõrkeelte oskamine on inimesele äärmiselt oluline.
Eelistavad Eestimaal ringi sõita
Alates 2009. aastast on Maive Noodla pereinimene. Tema abikaasa Marek, kes tegutseb autoremontijana, elab aga Viljandimaal Tarvastu vallas. Peres kasvab poeg Kaspar.
Igal reedeõhtul pakib Maive asjad ja sõidab koos Kaspariga maale teise koju, pühapäeva õhtul naastakse Põltsamaale. Põltsamaal hoiab Maivet kinni väga tore töö ja toredad kolleegid. Koolitöö ja lapse kõrvalt on Maive näpistanud aega ka hobidega tegelemisele. Enne lapse sündi käis ta agaralt võrkpallitreeningutel ja mängis alati võimalusel kooli võistkonnas. Lisaks tegeleb ta õmblemise ja käsitööga. Viimasel ajal on käsitöö tegemine siiski unarusse jäänud, sest Tarvastu vallas asuvas kodus kulub aeg aiatöödele. Nii et praegu on Maive hobi pigem aiandus.
Aeg-ajalt käivad nad koos abikaasaga Tartus teatris, vahel võtavad ette ringsõidu Eestis.
Alates 2003. aastast on Maive oma kooli õpilastega käinud mitmel korral Saksamaal ja ka teistes Euroopa riikides õppereisidel. Laste huvi selliste reiside vastu on järjest kasvanud. Enne pere loomist on Maive sõpradega koos Inglismaal nn seljakotireisil käinud.
Maive sõnul annab äsja saadud tiitel talle uut jõudu ja energiat oma tööd jätkata ning tal on hea meel, kui tema käe all õppinud inimestel elus hästi läheb. Värske laureaat tänab oma klasside kalleid õpilasi, Põltsamaa kolleege ja õppealajuhataja Tiia Miksonit, kes tegi ära suure töö ja tema kandidatuuri maakonnas üles seadis, kust see siis omakorda vabariigi komisjonile edasi saadeti.
Maive Noodla elukäik
*Sündis 10. oktoobril 1977 pere teise lapsena
*Isa pidas sovhoosis autojuhi ametit
*Ema töötas sovhoosi laohoidjana
*Lastest keegi lasteaias ei käinud
*Koolitee algas Jõgeva II keskkoolis 1985. aastal
*Keskkooli lõpetas hõbemedaliga
*Asus edasi õppima Tartu õpetajate seminaris
*Töötas kaks aastat Toila gümnaasiumis
*2002 . aastal alustas pedagoogitööd Põltsamaa ühisgümnaasiumis
*2001. hakkas Tartus avatud ülikoolis saksa keelt õppima
*2007 lõpetas edukalt õpingud
*2009. aastal abiellus
*Peres kasvab poeg Kaspar
*2008. aastal tunnistati PÜGi aasta õpetajaks
*2015. aastal pälvis aasta klassijuhataja tiitli.
TOOMAS REINPÕLD
