Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumis avati möödunud neljapäeval traditsiooniline tulmenäitus, mis tutvustab möödunud aastal muuseumile kingitud esemeid, trükiseid, dokumente ja fotosid. Tegemist on Palamuse muuseumi selle aasta esimese ja üksiti viimase näitusega, sest jaanuari lõpus suletakse vana kihelkonnakoolihoone seal peatselt algavate rekonstrueerimistööde tõttu.
Möödunud aastal aitasid muuseumi kogusid oma annetustega täiendada 18 üksikisikut ja 14 asutust. Tänu neile sai muuseum 104 eseme, trükise, dokumendi või foto võrra rikkamaks. Suurem osa neist mahtus ka muuseumi ärklisaali üles pandud näitusele.
“Mul on hea meel, et muuseumile kingitu hulgas on esindatud enam-vähem kõik olulisemad valdkonnad, mille kohta me materjali kogume: kooliajalugu, Palamuse sündmused, nagu Paunvere väljanäitused, Lutsu huumoripreemia üleandmised, Theodor Lutsu filmipäevad jne,” ütles kihelkonnakoolimuuseumi varahoidja ja tulmenäituse koostaja Reele Kuuse.
Kõige kaugema teekonna läbinud näituseeksponaat on tema sõnul paar musti tantsukingi, mis kuulus kunagi Palamuselt pärit filmimehe Theodor Lutsu abikaasale ja mõttekaaslasele Aksella Lutsule. Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann ning arendus- ja projektijuht Janek Varblas käisid koos filmiloolase Jaak Lõhmusega möödunud aasta aprillis Brasiilias, kus nad uurisid Theodor Lutsust (1896-1980) ja Aksella Hildegard Lutsust (1905-2005) säilinud kultuuriloolist pärandit ning naastes tõid nad ühena vähestest nn füüsilistest esemetest (ümber pildistatud kirju, fotosid ja dokumente, mis kohvris ruumi ei võtnud, tõid nad Eestisse päris suures koguses) kaasa just selle kingapaari.
Aksella tantsukingad on tegelikult väga iseloomulik detail kahe kultuuritegelase pärandis: tegutsesid ju Aksella ja Theodor mõnda aega ka tantsuõpetajatena. Nende ühisloominguna ilmus 1926. aastal isegi trükis “Tants, film ja mood”, milles Theodor kirjeldas ja õpetas moekaid tantse ning Aksella tutvustas uuemat Pariisi moodi.
Veski ajalugu
Palamuse aleviku südames asuv vesiveski on tähelepanuväärne hoone nii ehituslikus kui ka aja- ja kultuuriloolises mõttes: seda on kirjeldanud Oskar Luts oma lapsepõlvemälestustes, ent see on seotud ka seigaga Lutsu “Suvest”: veskis kohtas Toots kodumail “ishiast” ravimas käies oma endisi koolivendi ja tegi ühes nendega ühe mehise puntratantsu. Mullu laekus muuseumi 1973. aastal koostatud ajalooline õiend Palamuse vesiveski kohta, mis annab ülevaate veski ajaloost ja selle omanikest ning on illustreeritud kaartide ja fotodega. Ajaloolise ülevaate leidis Kuremaa mõisahoonest Vello Pütsep ja tema kingituse toimetas muuseumi Janek Varblas.
Mullu muuseumile kingitud raamatutest on üks tähelepanuväärsemaid 1902. a ilmunud “Waimulikkude tallituste Käsiraamat”, mis kuulus kunagisele Vana-Vrangeli vallakooli õpetajale ja Luunja algkooli juhatajale Gustav Laursonile (hiljem Kusta Laursoo). Käsiraamatu viies peatükis kirjeldatakse hädaristimist, kirstu panemist, surnu saatmist, tanu pähe panemist ja maja pühitsemist. Käsiraamatu kinkis muuseumile Laursoo tütar Koidu Musting ning Eve Ernits abistas teda raamatu muuseumi toomisel.
Täienes ka muuseumi aabitsate kogu: tänu Aive Jõessarele on seal nüüd olemas Jõgeva põhikooli õpetaja Linda Trossi koostatud ja Ülle Kaasiku illustreeritud “Öökull Öösikese aabits”, mis ilmus trükist 2014. aastal. Eri aegadest pärit aabitsaid on eriti tore näidata neile lastele, kes Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis aabitsapidu pidamas käivad.
Palamuse kandi kultuuri- ja seltsitegevus on olnud aktiivne läbi aegade. Teatrietendustest, kontsertidest, jumalateenistustest, tantsu- ja laulupidudest ning muudest üritustest jääb alati mingeid jälgi, kas siis trükisõna, käsikirjaliste märkmete, fotode või mälestuste kujul. Tänu Ülle Raidmale on sai muuseum terve hulga 20. sajandi esimesel poolel seltside ja ühingute poolt Palamusel ja Varbeveres korraldatud peoõhtute, etenduste, koosolekute jne kavade, teadaannete ning laulu- ja noodilehtede omanikuks.
Üks järjekindlamaid muuseumi kogude täiendajaid on Imukverest pärit Ellen Randoja, kes on kirja pannud nii humoorikaid kui ka tõsiseid juhtumeid kodukandi inimeste elust. Sel alal jätkama on teda innustanud folklorist Mall Hiiemäe ja Palamuse muuseumi teadur Tiina Kivits. 2016. aastal sai muuseum järjekordse koguse Ellen Randoja kirja pandud ja joonistustega illustreeritud mälestusi.
Nuputamist ka
Üks tähelepanuväärseid tegelasi Palamuse kultuuriloos on Eerikveres sündinud Johannes Paju (1904-2001). Rohke koduloolise materjali talletamise kõrval jätkus tal visadust, tõestamaks Palamuse kihelkonnakooli hoonesse muuseumi rajamise vajadust ning vajadust ekraniseerida Lutsu “Kevade”. Mullu lisandusid muuseumi fotokogusse fotod Johannes Paju ja tema abikaasa Hilda kuldpulmadest, Johannes Paju 80. aasta juubelist (mõlemad sündmused leidsid aset 1984. a) ning Paju pere suvekodust Koogil. Fotod kinkis muuseumile Jõgeva teenekas pedagoog ja kodu-uurija Eino Veskis.
Täienes ka muuseumi kunstikogu: sinna laekus Palamuselt pärit noore fotohuvilise Kaisa Põhako kaks näitusevormistuses fotot. Need olid üleval ka tema kihelkonnakoolimuuseumis toimunud isikunäitusel.
Kõigist eksponaatidest ei võimalda napp leheruum juttu teha ja midagi peab ju sellele, kes näitusele läheb, ka üllatuseks jääma. Näitusega aitavad iseseisvalt tutvuda Reele Kuuse koostatud selgitavad tekstid. Näitusekülastajatele on välja pakkuda ka üks nuputamisülesanne: seinal ripub mustlasluku nime kandev mäng. Mitmest nööriga ühendatud puitdetailist koosneva mängu küljest tuleb eraldada ümmarguse avaga detail ja seda loomulikult nööri läbi lõikamata.
“Kui mäng sassi läheb, ei maksa kurvastada ega end süüdlasena tunda: küll me mängu jälle korda teeme,” sõnas Reele Kuuse.
Tema sõnul on muuseum uusi museaale tutvustavaid tulmenäitusi korraldanud juba 2004. aastast alates.
“Soovime, et näitusel eksponeeritud museaalid ja muuseumitööks vajalikud abimaterjalid innustaksid inimesi uurimustöid ja publikatsioone koostama, mälestusi rääkima ja neid kirja panema. Nii jõuab üha suurem osa kultuuripärandist ka meie muuseumi,” ütles Reele Kuuse.
RIINA MÄGI
