Saare vallas Ruskavere külas asuva Lassi talu peremehele Aado Soosaarele on korduvalt osaks saanud jahiõnn, mille põhjuseks mõistagi ka tema terav kütisilm ja põhjalik kursisolek ulukite eluviisi ja iseloomuga.
Filosoofiliselt märksa sügavamateks õnneallikateks on Aado jaoks rõõmu tundmine loodusest ja metsamehe ametist, millega ta palju aastaid leiba teenis, kena ja usin abikaasa Koidula, hariduslembelised ja elus edukalt toimet tulevad lapsed ja lapselapsed.
Tänavu aprillis möödub Kullavere jahiseltsi liikmel Aado Soosaarel jahimeheks hakkamisest viiskümmend aastat. Mitmete jahiretkede tulemusena kaunistavad tema kodu trofeed. “Minu põhimõte on, et trofee on jahimehe mälestus ja see tuleb alusele panna, olgu ta siis medali vääriline või mitte.”
Aado on lasknud neli karu, kolm ilvest ja ühe hundi. Nende parasjagu “kavalate” ulukite tabamist peabki ta iseäranis palju taiplikkust ja oskusi nõudvaks. “Samas ei puudu jahilkäikudel ka ohud. Nii olen kohtunud haavatud karuga, kes mulle kurjalt otsa vaatas. Peetud on ka koprajahti ja ka koprakoljudest on trofeed saanud. Vaieldamatult mahub aga minu ja mu jahikaaslaste südamesse ka selle hobi humaansem pool: metsloomade eest peab hoolitsema. Nii oleme koos Kullavere jahiseltsi liikmetega metsa loomadele toiduks vedanud kümneid tonne vilja ja soola,” rääkis Soosaar, kes on paarkümmend aastat kohalikku jahielu juhtinud.
“Selle aja vältel on meil olnud paarkümmend passistatud jahikoera, kellel läbitud ka jahikatsed . Praegu on jahikoeri neli: kolm lääne-siberi laikat ja üks põdrakoer. Hea jahikoera muretsemine, väljaõpetamine ja tema eest hoolitsemine nõuab tähelepanuväärselt põhjalikku pühendumist,” kinnitas ta.
Aado on jahil ennekõike ajumeheks. Ta tõdes, et ajus liikudes näeb kõike, mis metsas olemas ja toimumas, näiteks tuulemurdusid ja üraskikoldeid
Aado Soosaare algatusel on ümberkaudsed jahimehed ehitanud metsloomadele söögikünasid ja soolakuid.
Jõgevamaal ongi suurema liikmeskonnaga Põltsamaa ja Kullavere jahiühistud, mille jahimehed ka oma valdkonna võistlustel vastastikku mõõtu võtavad ja on märkimisväärselt edukad ka üle-eestilistel jahimeeste võistlustel.
Esimene talunik Saare vallas
Pikka aega töötas Aado Soosaar Halliku metskonna metsaülemana. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel, kui võimalused avanesid, otsustas ta aga koos abikaasa Koidulaga, kes oli ametis Saare lasteaia juhatajana, hakata talu pidama ja nad olid Saare valla esimesed talunikud. “Ehitasime uue lauda, kuivati ja suure garaaži. Kasvatasime kurke, kartulit ja teravilja. Samuti pidasime väikest lüpsikarja ja sigu,” ütles Lassi talu peremees. Ta lõi kaasa ka Saare vallavalitsuse tegevuses, aidates kaasa kodupiirkonna käekäigule. Praeguseks on Aado ja Koidula Soosaarel põllumajandusettevõtluse tuluallikana lõpetatud, sest peetakse pensionipõlve. Soojematel aastaaegadel kulub rohkesti aega koduaia korrashoidmisele. Aado on sinna istutanud ilu- ja pargipuid, Koidula aga rajanud kiviktaimla. Kaunis kodu on tunnustatud mitmete auhindade vääriliseks.
Möödunud aasta detsembris oli Soosaarte kodus talurahvalikult rõõmsameelne ja kodusvalmistatud roogadega kaetud lauaga pidu. Tähistati neljakümne viie aasta möödumist Aado ja Koidula abieluranda jõudmisest. Pulmapäev oli 1968. aasta 7. detsembril. Aado vanematekodu asus samuti Ruskaveres ja see maja on tänaseni alles, Koidula elas aga Kääpal. Toona aitasid noortel kohtuda ja tuttavaks saada peod ja kinoõhtud, samuti ühised huvid suusatamine ja korvpall.
“See on kooselamiseks päris pikk aeg. Selleks, et nooruses tekkinud kiindumust hoida ja teineteise lähedusest jätkuvalt heameelt tunda, on vaja armastust ja usaldust,” kinnitas abielupaar.
Laste ja lastelaste edulood
“Väga arvestatavaks tugevuse allikaks on meie ühisele elule lapsed, kellel kõigil kõrgharidus, ja lapselapsed, kellest mitmed juba vastavalt vanusele samuti ühes või teises koolis edukalt ülesmäge pürgimas. Vanem tütar Ade Liis on Mustvee gümnaasiumis emakeele ja kirjanduse õpetaja. Ise lõpetas ta sama kooli kuldmedaliga. Ta kasvatab imearmsat tütrekest, kolmeaastat Ade Leed, kes on juba osalenud laste lauluvõistlustel. Tema suurimaks unistuseks on saada endale ehtne poni ja ratsutama hakata. Noorem tütar Evelin, kelle koolitee lõppes hõbemedaliga, töötab Saare vallavalitsuses raamatupidajana. Koos abikaasa Janariga ollakse emaks ja isaks kahele pojale. Marki koolitunnistustel on ainult “viied” ja ta osaleb maakondlikel aineolümpiaadidel, käib Tartus jõutõstetreeningutel ja mängib korvpalli. Väiksemat venda Fredi jätkub kõikjale. Talvel õppis ta selgeks lugemise, sügisel alustab aga kooliteed.
Vanem poeg Toomas tegutseb ettevõtjana. Koos abikaasa Anneliga on neil suureks sirgunud kaks last. Tütar Agnes õpib Tartu ülikoolis prantsuse keelt, poeg Thomas aga maaülikoolis loodusvarade kasutamist ja kaitset.
Jahilaskja Thomase auhinnakapp on tulvil medaleid ja karikaid. Viimasteks suuremateks saavutusteks oli juunioride Euroopa meistritiitli võitmine kombineeritud jahilaskmises ja kolmas koht 2013. aastal Ungaris peetud Euroopa meistrivõistlustel. Eelmisel aastal maailmameistrivõistlustel Peterburis jäi Thomas kaheteistkümnendaks,” rääkis vanaisa Aado. Tema sõnul on Soosaarte pere laskesporti investeerinud silmapaistvalt suure summa. “Kahjuks toetatakse laskesporti riigi poolt väga vähe, kuigi see on ka üks riigikaitse põhialuseid,” tõdes ta.
Jõgevamaal ja kaugemalgi tuntakse hästi ka Soosaarte nooremat poega Hannest, kes on lõpetanud Tartu ülikooli ajalooteaduskonna bakalaureusekraadiga, juhtinud viis aastat sihtasutust Kalevipoja Koda ja valiti tänavu sügisel Saare vallavanemaks.
“Koos elukaaslase Katriniga kasvatab Hannes kaht last, kasupoeg Remit, kelle järjekindlaks sportlikuks huviks on ujumine, ja väikest Rolfi, kelle seniseks suuremaks saavutuseks on esimeste sõnade väljaütlemine. Kui kogu pere kokku saab, koguneb meid laua ümber peaaegu kakskümmed,” rääkis Aado.
“Poeg Toomasele olen nüüdseks usaldanud kodukandi jahimeeste ühenduse juhtimise. Toomase abikaasa Anneli on Eestimaa üks väheseid naisjahimehi. Pojapoeg Thomas on neljandat põlve jahimees. Püssiga Hannes küll metsa ei lähe, kuid mitmeid andekaid tabamusi on ta saanud loodusfotograafina.
Iseäranis rõõmsad oleme Koidulaga selle üle, et meie lastest pole keegi nakatunud väljarändeepideemiasse ja on otsustanud elama jääda Eestisse, üsna lähedale meie kodutalule. Küllap nad tunnevad, et Eestis on vanemad, sõbrad, kaunis loodus, esiisadelt päritud austus hariduse ja kultuuri vastu. Eks eestimaise elulaadi väärtused on ka selles, et hommikul saab õue minnes kuulata linnulaulu, näiteks oodata esimese käo kukkumist, ja näidata lastelastele vahetult, kuidas kasvavad kurk, porgand ja kaalikas,” rääkis Aado Soosaar.
Ado Soosaare elulugu
*Sündinud 1946. Aastal Saare vallas
*Õppinud Saare 8-klassilises koolis, Luua metsanduskoolis ja Eesti Põllumajanduse Akadeemias
*Töötanud Tartu Metsamajandis abimetsaülemana, Jõgevamaal Halliku metsaülemana ning ettevõtjana.
*Tunnustused: aukirjad ja tänukirjad metsamajanduses töötamise alal ja kodu Lassi talu korrashoidmise ja kodukaunistamise eest
*Hobiks jaht
*Abikaasa Koidula, neli last ja seitse lapselast
i
JAAN LUKAS
