Haridusvõrk vajab muutust

Järgmisel nädalal otsustatakse ilmselt ühes Jõgevamaa omavalitsuses, Mustvee vallas, selle üle, milline koolivõrk sügisel jätkab. Teame juba meedias kajastust leidnud Metsküla kooli juhtumi põhjal, et ühe kooli kinnipaneku plaan võib kogukonnas palju paksu verd tekitada.
Seda enam on teema konfliktne, kui küsimuse all pole üksnes kool, vaid ka see, mis keeles toimub – või on aastakümneid toimunud – sealne õppetöö.
Aga mida teha, kui senise haridusvõrguga jätkata pole enam lihtsalt võimalik? Kui üks keskkool on ühes väikelinnas tegutsenud juba aastakümneid, siis mõistagi võib kooli kinnipanek selles linnas muutuda emotsioone ja vaidlusi põhjustavaks küsimuseks.
Ühed ütlevad kohe, et keskkooli likvideerimine oleks tohutu löök linna tuntusele ja mainele. Mis linn see enam on, kui seal isegi keskkooli enam pole? Teised jälle leiavad, et kool tulebki sulgeda, kuna õpilasi ka enam eriti pole.
Kui haridusvõrk korraldatakse ümber ja tuleb seista silmitsi olukorraga, kus õpilased peavad hakkama uuest õppeaastast sõitma teise kohta kooli, siis leidub kindlasti kohe neid, kes ütlevad, et iga päev bussiga pika maa maha sõitmine on koolilaste jaoks taas lisakoormus.
Kindlasti kõlab väide, et nii ei jõua lapsed huvikoolides käia ja jääb vähem vaba aega liikumiseks.
Samas, senine – ajale jalgu jäänud – haridussüsteem vajab ikkagi muutmist. Praegu toimubki paljuski haridusvõrgu korrastamine. Koolivõrku tuleb kohaldada muutunud demograafilise olukorraga, kus rahvas on koondunud keskustesse.