Toetust väljastatakse hooldatava maa omanikele. Hooldustööde tegemise eest tasustatakse lepingu alusel ka ettevõtjaid ja üksikisikuid. Loodushoiutöödeks ja loodushoiutoetusteks mõeldud rahaga toetatakse poollooduslike koosluste hooldamist ja taastamist kaitsealadel ning Natura 2000 võrgustiku loomiseks ajutise kaitse alla võetud aladel.
Konkreetse töö tegemine ja sellega kaasnevad üksikasjad nagu koht, tööde maht, kvaliteedinõuded ning toetuse suurus, lepitakse omaniku ja kaitstava ala valitseja vahel kokku sellekohase kirjaliku lepingu sõlmimise käigus. Lepingutega tegelevad kaitsesalade administratsioonid ja keskkonnateenistused ning praeguseks on enamik neist juba sõlmitud. Toetust antakse näiteks niitude hooldamiseks niitmise või loomade karjatamise kaudu, karjaaedade rajamiseks ja niitude võsast puhastamiseks.
Tänavu on suurim rahasumma kasutada Matsalu piirkonnas, mis tõusis sel kevadel looduskaitsealast rahvuspargi seisusse. Võrreldes looduskaitsealaga, mis on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks, on rahvuspargil laiem tegutsemishaare. Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Suures mahus tehakse niitude hooldustöid ka Saaremaal, Hiiumaal ja Pärnu maakonnas.
Alates 2001. aastast käivitatud riigi toetuse abil tehakse looduse suuremat mitmekesisust tagavaid töid igal aastal umbes 18000 hektaril. Tööde korraldamisega tegelevad kõikide rahvusparkide, looduskaitsealade, maastikukaitsealade ja loodusparkide administratsioonid ning kõik keskkonnateenistused.
Tiit Sillaots
Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõunik
