Takerdudes maailma ja Eesti muredesse on vahel harvaks ja ilusaks mõni meeli ning hinge kosutav tänuüritus. On küll neid, kes ütlevad, et „ah, jälle mingi tänuõhtu“ ja neid on niigi küllalt. Kui palju me argipäevas oma tänu ja kiitust välja näitame? Üsna vähe. Napilt sõnaga, ehk vahel mõne tunnustava noogutusega, et ah jah, olid tubli.
Terviseedenduse ja spordivaldkonna inimesed teevad tänuväärset tööd. Mullune liikumisaasta juhtis nende tegevusele suuremat tähelepanu, kui paljusid teema-aasta rohkem liikuma pani – see on juba iseasi. Kindlasti on kiiduväärt noorte riskikäitumise oskusi arendav SPIN-programm, selle juhid Airi Parv ja Daniel Aganitš. Kummikeksuakadeemia, Kalevipoja kevadrull, virgestusalad Mustvee rannapargis, Pisisaare kettagolfirada – ühtpidi väikesed asjad, kuid samas on see kõik tehtud meie inimestele. Avardatud võimalusi, pakutud kohti ja tegevusi, et terves kehas ikka terve vaim püsiks.
Meie tippsportlased Marten Liiv ja Hanna-Brita Kaasik hoiavad üleval talispordialade mainet, nende tulemusi ja saavutusi on alati põnev jälgida. Neid, keda kiita, meil jagub. On rõõmustav, et sporti ja liikumisharrastust toetavad ka meie omavalitsused.
Elutöö preemia laureaat Mati Lall tuli aastatel 1966–1975 kaksteist korda kergejõustikus Eesti meistriks. Tema saavutusi nii Eesti kui NSV Liidu suurvõistlustel tasub tänagi meenutada, sest tema nimele kuuluvad jätkuvalt Jõgevamaa rekordid 400 m, 400 m tõkkejooksus ja 110 m tõkkejooksus. Meie kõigi elutöö on aga püsida võimalikult terve nii vaimselt kui füüsiliselt. Eeskujusid sellel teel õnneks jätkub.
30.01.2024
blog comments powered by Disqus