Korraldaja Vaido Petser: Kitarrilaager on mõeldud kõigile kitarrihuvilistele. Kui viis aastat tagasi alustasime väikese seltskonnaga ja osalejad olid Tartu II muusikkooli õpetajad ning mõned minu sõbrad, siis nüüd on siit läbi käinud 60-70 inimest. Rohkem on osalejaid Tartust, Tallinnast ja Ida- Virumaalt. Vene rahvusest osalejaid on päris palju, sest Ida-Virumaal on kitarrimäng väga populaarne.
Ega me üritust väga laialt reklaami, kellel tõsine huvi, leiab meid ikka üles ja ega laagrit palju suuremaks ajada ei tahakski. Meil on väga hea õhkkond, kõik tunnevad kõiki.
Laagri eesmärk ei ole niivõrd õppimine, kuivõrd see, et oleks mõnus ja vaba meeleolu, tahan pakkuda noortele võimalikult palju erinevaid muusikaelamusi.
Alexander Vinitsky on kirjutanud just kitarrilaagri tarvis kolm lugu, millel on nii lihtsad käigud, et palad suudavad ära õppida ka need, kes nooti ei tunne. Kolme päeva jooksul tehakse proovi ja pühapäeval on kitarriorkestri kontsert.
Eelmisel aastal, kui esimest aastat orkestrina esineti, saadi kokku 23 kitarristi, laupäevases proovis loeti neid kokku 28.
Alexander Vinitsky viis läbi ka autoriseminari, kus tutvustas lihtsamat akordisaadet, seadet ja rütmikat.
Ise olen kitarriõpetaja ja praegu ühtegi ansamblisse ei kuulu, aga esinesin soolokontserdiga, esitades peamiselt omaloomingulisi palu. Mul on hea meel, et kitarrilaagrist võtab osa palju heatasemelisi muusikuid, kes muudavad ürituse mitmekesisemaks ja huvitavamaks.
Tartu Ülikooli majandusüliõpilane Liisa Muuga: Sattusin laagrisse, kuna olen Vaido Petseri kitarriõpilane, osalen neljandat korda. Minu meelest on tegemist väga vahva üritusega, kus oma ala virtuoosid ja ansamblid esinevad hästi väikesele seltskonnale. Tore, et Vaido Petseril on tahtmist sellist üritust korraldada. Teist aastat on meil orkestriproovid, kus kõik saavad kaasa lüüa. Tahan kindlasti kitarrimänguga edasi tegeleda ja muusikakooli ära lõpetada.
Üliõpilane Tartus ja Helsingis Maarja Klaas: Laagrisse sattusin tänu sellele, et olen Vaido Petseri õpilane, kitarritundides olen jõudnud käia küll ainult kolm korda. Kitarriõpingute juurde sattusin nii, et ühel Helsingi korterinaabril oli kitarr kodus, nii mõtlesin, et tahaks ise ka mängima õppida.
Kitarrilaagris on väga lõbus, meeldib see, et kuigi ma olen väga vähe mänginud, on mul siin ikkagi midagi teha. Mulle endale meeldis väga Tiit Petersoni kontsert Maarja kirikus. Järgmisel aastal tulen kindlasti laagrisse, see annab väga palju juurde.
Paide muusikakooli kitarriõpetaja Lauri Kõlamets: Olen osalenud kõigil viiel aastal, tõin siia Anastasia Bardina. Ta nimelt suvitas Elvas minu sõbra juures, nii andsin Vaido Petserile tema kontaktandmed. Esimene kitarrilaager oli väike, seal osales ainult 15 inimest, sinna sattusin juhuslikult, aga nüüd tulen ikka ja jälle. Kõige meeldejäävam tänavusest üritusest on, et panime viieteist tunniga lava üles. Lahe on, et siin kogu aeg keegi kuskil mängib.
Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilane Mart Margus: Kõige lahedam laagris on Dmitri Koltakov, kellel on kaks kõige kiiremat sõrme, minu mälu järgi oli ta 2000 aastal Venemaal parim. Laagri juures on parim, et see on Vaido Petseri korraldatud, ta on minu naabrimees, õppisime koos Elvas.
Ärikorralduse ja majanduse üliõpilane Egon Reiljan: Viie aastaga on üritus tohutult arenenud, muusika on lahe, samuti on õhkkond väga oluline. Hea, et siin esineb ka peale kitarristide teisi muusikuid, näiteks flötist Tauno Saviaugult saime infot, mida muidu ei tea. Meil on siin nii, et Vaido Petrsoni õpilased ei istu niisama, vaid teevad tööd, et oma osavõtumaks tasuda. Ise niitsin muru, nii et higimull otsa ees.
Muusik Sulo Kiivit: Iga päev kuuleb erinevaid muusikastiile, nii dzässi, rokki, kui hevi-metalli, need on ülikõvad asjad. Ja oma seltskond on. Kolm aastat tagasi esinesid siin Genialistid, eelmisel aastal Jää-äär. Eile esines ansambel Kiritöö, ilma viie lisaloota me neid igatahes minema ei lasknud. Kui küsisime Margus Põldsepa käest, palju ta lugusid peast teab, siis selgus, et üle seitsmesaja.
Vanad olijad läbisegi: Meil on siin täiesti vaba seltskond, näiteks kolm aastat tagasi andis Tiit Peterson kontserdi ujukate väel, tal ei tulnud pähegi ülikonda selga panna. Kui asi hakkab õhtuti käest ära minema, aetakse üles ja õue kitarri mängima Alexander Vinitsky või Suveniiri viiuldaja Tõnu Mina, kes nii eesti- kui ka venekeelseid luuletusi esitab.
Meil on kõik kontserdid jäädvustatud videolindile, järgmine aasta tahame muretseda oma kümme kümblustünni (laagris selline on, ja väga populaarne) ning siis seal supeldes viie aasta jooksul videolintidele jäädvustatut vaadata.
Kustumatuid elamusi pakub heinaküünis ööbimine. Ja ega meil siin on range kord: õlle ostmisel küsitakse dokumenti, alaealistele siin alkoholi ei müüda ja ka suitsetada nad siin ei tohi. Meil ei ole siin üldse alkoholitarbimine populaarne, purjus inimesi siin ei kohta (selguse huvides – väike õlu on ikka lubatud).
Särje talu perenaine võõrustaja Malle Prükk: Väga tore, et laagrilised end siin hästi tunnevad. Kitarrilaageri ajaks ma lihtsalt ei kavanda muud midagi, aga kitarrihuvilised toimetavad siin üsna ise, minu osa on väga väike. Hea meel on, kui nad ennast siin hästi tunnevad.
Minu poeg õppis Tartu II muusikakoolis kitarri, ja nii neil Vaido Petseriga juttu tuli, et oleks tore teha laager maakohas. Nii nad siis telkidega kohale tulidki ja on juba viiel aastal tulnud.
Siin on piisavalt mõnusaid kontserte, mis tasuta koju kätte tulevad.
EVA KLAAS
