1994. aasta juuli oli väga palav ja kuiv. Põllud ja aiad janunesid vee järele, inimesed kiikasid üha suurema igatsusega taeva poole.
2. augusti ennelõunal ilmus taevasse ootamatult tume pilvemütsike Jõgevalt põhjas paiknevate Pedja soode kohale. Keskpäevaks saavutas pilv küllalt väga ja võimu, rulludes Laiuse mäe nõlval Raaduvere kohal.
Pooleteise tunnine vetejumala stiihia
Jõgeva kodanik ei lootnud sellest pilvest olulist värskendust. Nimelt liiguvad sajupilved tavaliselt Laiuse mäe põhjaosast Sadala kohale.
Kuid tookord jäi maailma ilmekaim suurvoor erandlikult pilvevana liikumissoovile peale. Kella poole ühe paiku hakkas üha tumenev ja jõudsalt kõrgusesse kasvav pilvemürakas Jõgeva kohale valguma.
Täistunnil taevaluugid vallandusid ning algas võimas vetejumala stiihia. Pooleteise tunni jooksul tuiskas taevast vett katkematute jugadena. Katustelt paiskus see kõrgsurve all tänavatele, parkidesse, lahtiste uste ja akende kaudu keldritesse.
Aia tänav 2 hoone keldrikorrus jäi pooleteise meetrisse süvendisse rajatud akende vahelt pressiva tulvavee meelevalda.
Kanalisatsioonitrassid ummistusid, madalamad tänavalõigud muutusid mitmeks tunniks läbimatuks.
Rahe purustas kartulipealsed ja kasvuhooned
Saju tippajal kaasnes äikesemöllule ka suureteraline rahe, mis purustas marju ja kilehooneid, peksis valgemuhuliseks kartulipealsed, peatades ka kartuli kasvu.
Liiklus seiskus pea täielikult. Mõneks ajaks katkes elektrivool.
Kella poole kolmeks tugev sadu lakkas, jätkuvalt Jõgeva kohal seiskunud pilve sabast sabistas õrnalt kuni kella kuueni õhtul.
Tolleaegses Jõgeva Agrometeoroloogiajaamas mõõdeti päevaseks sajuhulgaks 99,9 mm, sellest 98 mm tuli maha pooleteise tunni jooksul.
Mis on selle kõrval tänavune pooleteise ööpäevane kuni 105 mm-ne sabistamine pealinnas?
Eraldi märkimist väärib 1994. aasta 2. augusti saju kitsas leviala. Kaks kilomeetrit ilmajaamast eemal Sordiaretuse instituudi kohal sadas “ainult” 72 mm, Vooremaa maastikukaitsealal vaid paarkümmend millimeetrit, Sadukülas ja Aidus paar, Põltsamaal “kübeke” ehk vaid 0,5 mm.
Jõgevamaa ööpäevane sajurekord pärineb 1998. aasta 12. juunist, mil Kääpal mõõdeti 136 mm, sellelgi korral sadas see kogus maha valdavalt pooleteise tunni kestel.
Kääpa jõe org muutus laiaks fjordilaadseks veteväljaks, ümbruskonna teed uhuti madalamates kohtades ära, madalamad põllud mattusid vee alla. Saare vallas käivitati neil päevil operatiivselt kriisiabikeskus.
TOOMAS PUSS
