Kalevipoja Koja loomise esimestest päevadest alates on Saare valla elus palju muutunud. Sihtasutuse ettevõtmistest ühed olulisemad on kindlasti varakambri avamine ning Saaremõisa kodulooma- ja ürdiaia enda majandada võtmine, mis sai võimalikuks tänu rohkelt häid ideid andvatele aktiivsetele juhtidele.
Saare vallavanem Jüri Morozov ütles, et sihtasutus on loodud eelkõige turismi ja kultuuri arendamiseks. ?Kui varem toimus Saare vallas aasta jooksul paar üritust, siis nüüd juba 2-3 üritust kuus,? kiitis vallavanem.
?Muidugi ei saa paari kuu jooksul üles ehitada kogu struktuuri, kuid üht-teist on positiivses suunas muutunud,? rääkis Morozov. Vallavalitsuse ja -volikogu liikmed, kellest mitmed on ka sihtasutuse nõukogu liikmeteks, peavad Kalevipoja Kojaga tihedat sidet. Igal aastal on Saare Mõisa arendajate selts andnud lepingu alusel ürdiaia ja koduloomaaia kellelgi majandada, sel aastal Kalevipoja Kojale, kelle põhikirja järgseks ülesandeks on ka turismi arendamine.
Mai lõpus avati Kalevipoja varakamber, kus võib näha ja osta esemeid erinevatest ajastutest, samuti kõikvõimalikku käsitööd.
Vanavara hulgas on vanu tarbeesemeid, tööriistu ja mälestusesemeid. Vanavarast köitsid tähelepanu näiteks brenneri nime kandnud tarbeese, millega pruunistati kohvi tarvis sigureid, vanad triikrauad ja perenaise enda vana vokk, mis on küll mälestusese ja seda ei müüda. Enamiku esemeid on toonud varakambrisse kohalik külarahvas.
Külastajad on huvitatud kõige rohkem okstest punutud toolide ostmisest, mida siin paarisaja krooniga osta saab. Sellega tegeleb Kalevipoja koja juhataja Taavi vanaisa Arthur Pirk. Mees on hobi korras pidevalt toole valmistanud. Tema juhendamisel on plaanis käima panna ka punumise- ja puutööring.
Saarel tegutseb ka lapitööring, mida juhendab varakambri perenaine Aili Sepp. Käsitööhuvilised valmistavad kõikvõimalikke esemeid, müügile on toodud näiteks pajalappe, nõelapatju ja nipsasju, aga ka vahvaid lapitekke ja kotte. Suure osa müügil olevast käsitööst moodustab hetkel Aili enda tehtu. Lapitööringis osaleb viis aktiivset naist. Juhendaja sõnul on osalejaid võrdlemisi vähe, kuid see-eest on nad väga aktiivsed ning püsivad käijad. Samas armastavad käsitööd teha ka noored, lapitööringis osalevad aktiivselt nii tüdrukud kui isegi poisid. Tüdrukud, kellest suurem osa on algklasside õpilased, on valmistanud kõikvõimalikke vahvaid asju, näiteks mobiiltelefoni kotte. Laste asju küll varakambris ei müüda, nemad teevad põnevat käsitööd oma tarbeks. ?Poisid ei saanud algul küll hästi niiti nõela taha, kuid see-eest on nad väga tahtmist täis,? rääkis juhendaja. Käsitööringi tööruumid asuvad varakambriga ühe katuse all, tulevikus on kavas sinna üles panna ka kangasteljed. Edaspidi kavatsetakse ka turistidele pakkuda võimalust ise näiteks lapitööd teha. Varakambrist võib leida ka Kalevipoja sümboolikaga esemeid, nagu näiteks Kalevipoja mõõku, mis valmivad meeste kätetööna Voore aktiviseerimiskeskuses.
Kalevipoja Koja juhataja Taavi Pirk ja projektijuht Andri Plato on rahvamaja juures elu kihama pannud. Tehti valmis uus korvpalli ja rannavolle plats. Käima on pandud spordi- ja aeroobikaringid, mille vastu on kohalike noorte hulgas suur huvi ja aktiivseid osavõtjaid on palju.
Suve jooksul on korraldatud mitmeid võistlusi ja pidusid, kuhu on rahvast kokku tulnud igalt poolt üle Eesti. Kõige paremini õnnestus korraldajatel Saarel jaanituli, kuhu tuli üle tuhande inimese ning kaugelt tulnud kiitsid jaanipidu kui väga huvitavat ja sisutihedat. Eile peeti Saarel võistlusi rannavolles ja toimus ka märja T-särgi võistlus naistele.
Taavi Pirk ja Andri Plato rääkisid, et inimesed ei taha käia tavalistel diskopidudel. Erinevate sihtgruppide huvi võitmiseks on vaja mõelda välja ka midagi huvitavamat. ?Seepärast me korraldamegi midagi teistsugust: organiseerime võistlusi, kutsume esinema erinevaid ansambleid, et toimuv oleks võimalikult mitmekesine,? rääkis Taavi. Pidudele on lisaks kohalikele tulnud piisavalt rahvast teistest Peipsi äärsetest valdadest, aga ka kaugemalt maakonnast ja isegi Tartust. Andri Plato sõnul on ürituste traditsiooni taaselustamine väga oluline, vahepeal oli kultuurielu mõnevõrra soiku jäänud ja peod toimusid vaid mõned korrad aastas. ?Kahju küll, aga ega siinsetel noortel just väga palju tegevust ei ole,? ütles Taavi Pirk. Rahvamajja on tulevikus plaanis teha midagi kohviku või baari laadset, kus inimesed saaksid peo ajal tantsu vaheaegadel jalga puhata.
Palju turiste on kohale juhatanud ka uued viidad, mis teede äärde paigutati. Nende abil on Kalevipoja muuseumi ja varakambri üles leidnud ka need, kes varem ei teadnudki, et selline koht Jõgevamaal olemas on.
Lähitulevikus, tõenäoliselt juba järgmisel nädalal avatakse vana koolimaja ruumes infotuba, mis täidaks eelkõige avaliku internetipunkti funktsioone. Eestvõtjate sõnul on interneti kasutamise võimalus maakohas äärmiselt vajalik. “Inimestel on ju vaja teha pangaülekandeid ja olla eluga kursis, mis tänapäeval on interneti kaudu äärmiselt mugav. Seega oleks internet meie kandis väga oluline,” rääkis Andri Plato. Infotoa rajamine on Kääpa Ühistegevuse Seltsi projekt, milleks saadi raha Sapardi programmi VI meetmest. Vana koolimaja katuse all tegutsevad praegu Kalevipoja muuseum ja raamatukogu.
Mõtteid mõlgutatakse ka sortsi kodu rajamiseks keldrisse ja Kalevipoja pargi kujundamiseks, kuhu tahetakse esialgsete plaanide järgi paigutada igasuguseid Kalevipojale kuulunud esemeid, mille mõõtmed vastaksid Kalevipoja oletatavatele mõõtmetele. Park peaks valmima järgmiseks turismihooajaks.
Talvehooajaks tahetakse külastajate meelitamiseks avada päkapikumaa või midagi sarnast ja peetakse läbirääkimisi snowtubingu korraldamiseks rahvamaja lähedale mäele, sest talvisel ajal on Kalevipoja muuseumi ja varakambri külastajaid vähe.
Taavi Pirk lisas veel: “Mõte on veel kõikidele korraldatavatele üritustele sortsipoisid ka ringi käima panna, et atraktiivsust lisada. Kuna Kääpa jõe ümbruses sortsid ju meie rahvuseeposes müttasid, siis oleks see vägagi kohane, kui mõned poisid siin üritustel ringi jookseksid ja pahandust teeksid.”
Praegu tegelevad Taavi ja Andri aktiivselt 7. augustil toimuva Kalevipoja päeva korraldamisega. Samal ajal toimub ka endise Saare kooli vilistlaste kokkutulek. Kalevipoja päevale on lubanud tulla Anu Taul koos ansambliga, kes esitab rahvamuusikat, sealhulgas torupillimuusikat. Etendub ka Kalevipoja-teemaline näidend ning lastele korraldatakse mänge ja võistlusi.
Alates kevadest on Saare piirkonna turismindus ja kultuur palju arenenud. Selle kohta ütles Andri: “Ideid on meil veel palju, aga nende teostamiseks läheb vaja palju aega ja energiat.”
EEVA PAJUMÄGI
EVA KLAAS
