Saare ürdiaia perenaise Elo Limbaku kinnitusel käib tänavu suvel neil külas rohkem üksikturiste, mullu tuldi eelkõige suuremate rühmadena.
Käidud on ka jalgratastega, umbes 20liikmelised rühmad. Väga hea oleks, kui suuremad rühmad ette teataksid, muidu on raske aega plaanida. Elo saab hakkama ka inglise keeles ekskursioonide juhtimisega, sest paljud välismaalased küsivad väga põhjalikult taimede kohta.
Teesegusid ostetakse kaasa
Enamikku külastajatest huvitavad eelkõige ürdiaia peenrad. „Nad näevad samu taimi, mis neil koduski kasvavad, siit saavad nad teada taime nime ning sedagi, mis sellega teha,“ rääkis Elo Limbak.
Väga populaarsed on ka Saare ürdiaia teesegud. Tee on iga päev laua peal, kõik tulijad saavad seda maitsta ja endale sobiva segu kaasa osta.
Elo Limbaku sõnul tuli eelmisel aastal teesegusid ostnud pere tänavu tagasi ja nad ostsid jälle teesegusid kaasa. Hea tee oli, sellepärast nad tagasi tulidki, rääkinud külastajad ürdiaia perenaisele.
Ürdiaeda hooldab Elo üksi, hommikuti alustab ta tavaliselt kastmisega, kui just öösel vihma pole sadanud. Veel on tema ülesanneteks muru niitmine, peenarde rohimine, taimede istutamine ja kuivatamine jne.
Elo Limbak töötab ürdiaias kolmandat suve ja ei kurda. Ta teab, mida mis ajal tuleb korjata, kuhu ja kuidas kuivama panna. Rohimist on praegu omajagu, sest vihmased ilmad on rohukasvu soodustanud. „Tööd on siin piisavalt,“ nentis ta.
Kuiv kevad pärssis taimede kasvu
Nukraks teevad teda lõhkujad, kes mõnikord lihtsalt taimi ühest kohast teise tõstavad või lihtsalt silte suvalistesse kohtadesse veavad. Kuid on ka kontoriruumi sisse murtud nii, et lauad seinast välja kistud. Isegi politsei on tulnud kutsuda. „Pärast politsei külaskäiku pole rohkem enam sisse murtud,“ tõdes Elo.
Tänavune kuiv kevad tähendab, et taimed on niru kasvuga ja osad pole tärganudki.
Töökoht on kodu lähedal vaikses rahulikus kohas ja see meeldib Elole väga. Kas temast saab ka tulevikus bioloog, ei osanud Elo veel öelda. Kooli lõpetamine igatahes seisab tal järgmisel aastal ukse ees.
Ürdiaias käis Elo tööl kevadel juba enne kooli lõppemist õhtupoolikuti ja nädalavahetuseti, sest aiatööd ei oodanud. Sügiseti tuleb tal tööl olla septembriski, samuti nädalavahetuseti.
Ürdiaeda võib tulla kolmapäevast pühapäevani kella kümnest viieni.
Ürdiaed vajab jätkusuutlikuks tegevuseks lisaks oma tulule ka rahalist toetust. Tänavu on kollektsioonaia täiendamiseks istikute ostmist toetanud kohaliku omaalgatuse maakondlik programm. Stendide valmimist on rahastanud KULKA Jõgevamaa ekspertgrupp. Ürdiaia ja selle lähiümbruse korrashoidu on igal aastal toetanud Saare vallavalitsus oma eelarvest.
Krahvitar Olga jaanipäeva tee
Krahvitar Olga oli jaanilaupäeval käinud Saare järve äärses männikus sõnajalaõit otsimas. Kas ta selle ka leidis, sellest aeg vaikib. Küll võttis ta kaasa krahviallikast vett ja keetis lossi jõudes metsa- ja aiarohtudest tee.
Tee maitses hästi talle ja tema kallimale – Kudina mõisa aednikule.
Koostis: mündiliikide segu, nurmenukk, valge sireli õied
Krahvitar Olga laupäevatee
Krahvitar Olga istus oma kauni lilla kübaraga hekitee alguses pargipingil ja vaatas üksisilmi Kudina mõisa poole. Nägi seal küll päikest loojumas, kuid ei näinud Kudina mõisa aednikupoissi tulemas. Südamevalu vähendamiseks maitses ta lonkshaaval laupäevateed, mis kokku segatud mõisapargis ja –aias kasvavast.
Tee andis lohutust. Ja krahvitar teadis – pühapäeval tuleb aednikupoiss kindlasti.
Koostis: põdrakanep, muskus-kassinaeris, punane siilkübar, meliss
HELVE LAASIK
