BikerFesti korraldajate ootused ei täitunud

Laager pandi reedel üles Põltsamaa piirile Kuningamäe kardirajale, kus toimus ka meelelahutusprogramm ning olid avatud tattoostuudio ja massaa?itelk. Peeti mitmeid võistlusi ning tehti kultuurikruiis Kesk-Eestis.

Laupäeva õhtul läks suur motoparaad läbi Põltsamaa linna lossihoovi, kus esinesid mitmed tuntud bändid nagu High?n?Dry, Hoop ja Sõpruse Puiestee.

Politseil motomeestega probleeme polnud

Mootorratturite kokkutulekuid korraldatakse pidevalt, kuid BikerFesti peakorraldaja Väino Laisaare sõnul on need tavaliselt kujunenud niisama telgitagusteks joominguteks. Nemad tahtsid seekord teha midagi teistmoodi, et osalejatel oleks üritusel ka peale hea seltskonna nautimise midagi meenutada. Kohalolijate sõnul oli see hea mõte.

Juhtivkonstaabel Villu Vaimeli sõnul pole motomeestega kunagi probleeme olnud ja ka see üritus olevat rahulikult möödunud. Rahvas arvab küll, et mootorratturid on huligaanid. Kuid kõik, kes nendega rohkem läbi on käinud, arvavad, et motomehed ja -naised on äärmiselt sõbralikud inimesed.

BikerFesti peakorraldaja sõnul ei esine motoüritustel vägivalda.

Laagriplatsil oli ratturitel peaaegu kõik lubatud. Sõita võis kuidas iganes ja politsei ei huvitunud sellest üldse, kuid rataste kiirendusvõimeid sai proovitud ka suurel teel. Nii umbes kolmsada kilomeetrit tunnis Tallinna-Tartu maanteel lennates tuli päris hea tunne sisse.

Maanteel näidati oma oskusi ka tagarattal püsimises, kuid mida politsei pole näinud, seda pole toimunud. Laagri korravalvuritel oli kõige suurem probleem sellega, et telgid pandi üles kardiraja ääres ning motomehed tikkusid head siledat kardirada oma ratastega proovima, kuid see ei mõju rajale just eriti hästi. Nii tuligi öö jooksul päris mitu korda ratturitele selle tegevuse kahjulikkusest rääkimas käia.

Magasid märgades telkides

Ratturid pidid kaks ööd küll märgades telkides magama, kuid uni oli sellegipoolest väga hea ja vihm ei lasknud kellegi tujul langeda. Laagriplatsil sai kõvasti nalja tehtud ja üksteise rattaidki proovile pandud. Jututeemadeks olid ikka ilm ja rattad. Räägiti eelmistest kokkutulekutest, milledel oli üheks põnevaimaks elamuseks näha külgkorviga ratast, mis oli ?sapakaga? kokku ehitatud.

Kohal oli igasuguste rataste omanikke. Esindatud olid nii matkarattad, tavalised ?krossikad? kui ka sportrattad. Leidus ka vanemate mudelite austajaid, kes sõitsid kohale külgkorviga rattal. Motohuvilised ei pidanud aga end ratta hinna ja liigi järgi klassidesse jagama.

Eestisse tuleb iga aastaga umbes kaheksasada uut ratast ja kõige uuemate sõiduriistade soetamine läheks motohuvilisele küllalt kulukaks. Ka BikeFestil oli välja pandud näitus uuematest ja uhkematest ratastest, millede hulgas oli poolemiljoniline Harley Davidson. Sama oli näha ka vanu sõjaaegseid külgkorviga rattaid.

Järgmine kokkutulek järgmisel aastal

Inimesed arvavad, et mootorrattaga sõidetakse kõrvus viliseva tuule ja hea tunde saamise pärast. Kuid tuleb ette ka vihmaseid ja äärmiselt ebameeldivaid ilmu. Mis on siis see jõud, mis motomehi ratta selga ajab? Selle kohta ütles peakorraldaja: ?Eks see ikka kahe ratta ja lenksu jõud ole. Autoga sõitmine on hoopis teine asi. Mootorrattad on hobi, mis seob inimesi. See tahe tuleb ühisest vaimust ja soovist midagi uut, huvitavat teha ning end proovile panna.?

Naisrattur Ave rääkis, et tõeliseks mootorratturiks saamine polegi nii lihtne. Kõigepealt tuleb juhtimise ja sõidu praktika läbi teha mingi väiksema masina peal ja alles siis saab võib olla kellegi Davidsoni proovida. Ega ükski Harley Davidsoni omanik ei lase niisama teist inimest oma masinat juhtima. Ja kohe kindlasti mitte sellist inimest, kes pole Davidsoni enne juhtinud.

BikerFest toimus esimest korda ja seekord korraldajate ootused ei täitunud, kuna loodeti umbes kolme-neljasadat osavõtjat, aga kohale tulid neist umbes pooled. Sellegipoolest ütles peakorraldaja Väino Leisaar, et motopeo organiseerimine oli hea mõte.

“Kuigi ilm meid ei soosinud, korraldame sajaprotsendilise tõenäosusega seda üritust ka järgmisel aastal. Ja miks mitte jälle Põltsamaal. Põltsamaa on Eesti keskel, igast küljest on sama pikk maa tulla ja Põltsamaa linn on ka sellisest üritusest huvitatud ja toetab meid suuresti. Ma arvan, et tänavune üritus oli alguseks ühele uuele traditsioonile motoelus. Järgmisel aastal kohtume jälle.”

EEVA PAJUMÄGI

blog comments powered by Disqus