Kas lastega tegelemine, täpsemalt laagrite korraldamine on osa teie kutsetööst või teete seda oma kutsumusest, lausa missioonitundest?
Kuni 1. aprillini, mil minust sai Põltsamaa Ühisgümnaasiumi projektijuht, aitasin vabatahtlikult Põltsamaa lastel vaba aega sisustada. Olen tegutseja tüüp ja ei suuda pealt vaadata, kui midagi meeldivat ei toimu.
Tean, et Teie eestvedamisel ei tule lastelaagrid kokku esimest aastat. Millal ja kuidas laagrisuve idee üldse alguse sai?
Laagrite korraldamiseks tegi mulle kolm aastat tagasi ettepaneku Põltsamaa linnavalitsuse tollane haridus-ja kultuurinõunik Ülle Koppel. Esimene laager tuli kokku 2001. aastal. Meie laagrid on saanud teoks mittetulundusühingu Harike raames ja Põltsamaa Lions- klubi toetusel
Kui varasematel aastatel on laagrites olnud paarkümmend last, siis sel suvel kavatseme neid kutsuda 30. Osa neist on ka möödunud suvedel osa päevi laagris veetnud. Uusi lapsi oleme laagrisse otsinud peamiselt klassijuhatajate kaasabil.
Püüame laagrisse kutsuda ka neid poisse-tüdrukuid, kellel on käitumisega probleeme, näiteks ei taheta täita koolikohustust. Usun, et laagrielu tublide ja korralike laste seltsis aitab ka probleemseid lapsi paremaks muuta.
Niisiis olete laagrit organiseerides mõelnud ka kriminaalpreventsioonile. Kuivõrd soodne pinnas on Põltsamaal kuritegevuse tekkimiseks?
Ennetuslikku tööd oleme laagrielu korraldades silmas pidanud tõesti. Ma ei ütleks, et Põltsamaa kandis on kuritegevuse tekkimiseks mingeid erilisi eeldusi. Sageli on aga nii, et koolitööst kõrvalehoidmisest, tülidest õpetajate ja lapsevanematega saavad alguse õigusrikkumised. Seepärast ongi oluline ennetustöö, mille raames jagame ka teavet uimastitest ja nende kasutamise tagajärgedest.
Mida suvelaagris kasulikku tehakse, kuidas puhatakse?
Hommikupoolikud mööduvad töötades, korrastame Põltsamaa linna ja valla kultuuri- ja spordiobjekte. Tänavu on plaanis töötada ka talus. Lõunat sööme lasteaias Tõruke. Pärast seda algab vaba aeg ja siis pakume lastele võimalusi mitmesuguseks meisterdamiseks, valmistame ka mudellennukeid. Laagripäevadel on plaanis viia läbi ka ellujäämiskursus.
Nagu selgub, tehakse laagris omajagu tööd, ega tööga lapsi ära kurnata?
Tööga liiga ei tehta. Mind häirib aga see, et paljud tänapäeva noored ei oska sõna otseses mõttes füüsilist tööd teha. Arvatavasti on tarvis põhjusi otsida kodudest, sest paljudelt lastelt ei nõuta kõige elementaarsemat toa koristamist, prügi välja viimist, muru niitmist. Kust need oskused siis tulevad?
Kui range või sõbralik laagrilaste suhtes olete?
Lastega saan mõistagi hästi läbi. Kohati olen ka liiga leebe, mõned kasutavad seda ära ja kipuvad viilima.
Läheme ajas umbes 15 aastat tagasi. Kas laste vaba aega oli kergem sisustada tollal või praegu?
Minu lapsepõlves rõõmustati ka paljude väikeste ettevõtmiste ja ürituste üle. Nüüd on maailm aga ahvatlusi täis ja sellepärast on lastele tarvis pakkuda eriti huvitavat ja atraktiivset tegevust. Vahe on selleski, et möödanikus sai rahamuredest kergemini jagu, nüüd tuleb raha taotlemiseks kõikide rangete reeglite järgi projekt kirjutada.
Kuidas projektinduses ennast tunnete ja selles salapärases maailmas orienteerute?
Usun, et üsna hästi. Olen tegutsenud noorteühenduse Juventus projektijuhina ja kirjutanud projekte Saduküla Kardiklubile. Kogemusi annab ka pereelu, mis on samuti omaette projektijuhtimine – kõike tuleb planeerida ja eelarve koostada. Tulen sellise tegevusega toime nii koduses kui ka töises miljöös, sest tunnen raamatupidamist.
Teie abikaasa on omaaegne tippkardisõitja Toomas Kallasmaa ja äi Saduküla kardiklubi esimees Peeter Kallasmaa, kes viimasel ajal on tuntuks saanud kui kardivõistluste korraldaja Põltsamaa Kuningamäe kardirajal. Kas on plaanis ka laagrilapsed seda rada vaatama viia?
Selline mõte on tõesti. Ja võimalik, et tublimatele lastele korraldame preemiaks sõidu hobikartidel.
Teie pere kodu asub Lillevere elamurajoonis, kuhu hiljuti ehitati laste mänguväljak. Kas saite väljaku rajamisel ka oma ideid realiseerida?
Lillevere mänguväljaku väljaehitamiseks kirjutasin projekti mittetulundusühingu Harike raames. Projekti kirjutamine sai alguse siis, kui ma Põltsamaale elama tulin. Hiljuti valminud väljak on mõeldud nii Lillevere piirkonna kui ka kogu Põltsamaa lastele.
Sellest vastusest võib välja lugeda, et Te pole põline põltsamaalane. Kus on Teie juured?
Olen sündinud Valgas ning lõpetanud Tsirguliina keskkooli, selle kooli klaveriklassi ja Valga Lastemuusikakooli klaveri erialal. Põltsamaale sai kolitud seoses abikaasa tööga.
Teiega vesteldes võib oletada, et olete hariduselt kooliõpetaja, kuid siiski mitte paadunud pedagoog?
Põhikooli päevil soovisin tõesti saada algklasside õpetajaks ning kavatsesin õppima minna Tartu Õpetajate Seminari. Vanemad soovitasid aga jätkata õpinguid keskkoolis ja ma ei kahetse, et seda tegin. Hiljem tekkis huvi hoopis majanduse vastu ja lõpetasin Eesti Põllumajandusülikooli raamatupidamise ja rahanduse erialal. Magistrantuuris õppisin ettevõtluse ja ökonoomika erialal.
Hilisema täiendõppe raames olen omandanud ka laagrikasvataja tunnistuse.
Teie eelkäija Põltsamaa Ühisgümnaasiumis oli sädelev ja legendaarne Heidi Klamp. Kas püüate töös temaga sarnaneda?
Heidi Klambi mantlipärija pole kerge olla, ta on võimekas spetsialist Kandideerimist ühisgümnaasiumi projektijuhi kohale kaalusin üsna kaua.
Enda meelest olen ma oma töös rohkem oma nägu. Kui Heidi pööras tõsist tähelepanu välissuhete arendamisele, siis mina püüan mõndagi ära teha ühisgümnaasiumis ja Põltsamaa piirkonnas.
Heidi Klambiga teeme aga praegugi koostööd. Selle tulemusena peaks varsti Allika tänaval avatama Põltsamaa noortemaja ehk täpsemalt öeldes avatud noortekeskus.”
Kui tugevaks üldse hindate Põltsamaa linna noortepärasust?
Põltsamaal jätkub tegevust erinevate huvide ja soovidega noortele. Linnas on olemas muusikakool, spordikool ja kunstikool. Vaba aega saab sisustada ka mitmetes huvialaringides. Loodame, et peagi avatav Avatud Noortekeskus muutub kohaks, kus noored koos käima hakkavad ja midagi ise välja mõtlevad. Ei saa ju nii, et noored aina ootavad, et nende heaks alati midagi ära tehakse. Vanemate inimeste suunamist ja nõustamist on aga mõistagi vaja.
Annika Kallasmaa CV
*Sündinud 1974 Valgas
*Lõpetanud 1993 Tsirguliina Keskkooli
*1982-1985 Tsirguliina Keskkooli klaveriklass
*1993-1997 Eesti Põllumajandusülikool, põllumajandusraamatupidamise ja rahanduse eriala bakalaureusekraad
1997 – 2000 Eesti Põllumajandusülikool, põllumajanduse ökonoomika ja ettevõtluse magistrikraad
2002 MTÜ Harike vabatahtlik projektijuht
2003 Noorteühenduse Juventus vabatahtlik projektijuht
2004 Põltsamaa Ühisgümnaasiumi projektijuht
JAAN LUKAS
