Igiammustest aegadest peale räägitakse muinasjuttu Koidust ja Hämarikust, kes saavad armunutena kokku vaid jaaniööl. Jaanipäevast ja võidupühast on Eestis saanud üks püha. 23. juunil 1919 purustasid Eesti väed Põhja-Lätis lõplikult vaenlase sõjamasina. Lõppes Vabadussõda. 24. juunil on jaanipäev, mida tähistatakse jaanilaupäeva õhtul tule ümber pidutsedes. Jaaniõhtu ja võidutulede süütamine on saanud Eesti vabaduse ja sõltumatuse sümboliks.
Lõbutsemisega kaasnevad ohud
Eestlased tähistavad oma jaanipäeva mitmesuguste folkloorsete rituaalidega, millest tuntumad on jaanituli ja sinna juurdekuuluv laulmine ja tantsimine. Nii on see Eestis olnud juba sajandeid. Tuju aitab lõbusaks muuta eelkõige alkohol, sest paljude inimeste arvates ei ole teisiti lõbus olla võimalik.
Juba Balthasar Russow kirjutab oma Liivimaa Kroonikas eestlastest, kes pidasid paremaks oma jaanipäeva sisustada pigem tantsimise, laulmise ja joomisega kui kirikusse minemisega. Juba tollal nähti selles probleemi, et lõbutsemisega kaasnevad ka teatud ohud, ja peeti paremaks tähistada jaanipäeva eelkõige kirikliku pühana.
Alkoholi puhul on tegemist mõnuainega, mille positiivseks küljeks on küll tavalisest lõbusam olek ja vabam meel, kuid millega kaasneb alati ka midagi negatiivset. Ja tavaliselt on negatiivset rohkem kui positiivset.
Ma ei räägiks siinjuures meditsiinilistest probleemidest, vaid probleemidest, millega politsei puutub kokku pidevalt ja ka igal jaanipäeval. Jaanipäeval alkoholi tarvitades satuvad inimesed üsna lihtsalt eufooriasse ja leiavad ennast elu nägemas läbi roosade prillide. Inimesed naudivad täiel rinnal jaanipäeva mõnusid ja unustavad pahatihti alkoholi tarvitamisega kaasnevad ohud.
Mõnedel lõbusatel ja avatud inimestel küll ohutunne säilib, kuid sageli usutakse, et nendega ei juhtu midagi. Paraku näitab statistika aastast aastasse, et paljud koos alkoholiga jaanipäeva veetnud inimesed põhjustavad ise mõne raskete tagajärgedega õnnetuse või saavad neist õnnetuste ohvrid.
Meile kõigile on teada, millised ohud meid alkoholi tarvitanult varitsevad. Ometi peavad nii mõnedki tekkinud ebameeldivusi taluma või koguni lähedase inimese kaotamise pärast pisaraid valama.
Kas tõesti saab inimene asjade tõsidusest aru alles siis, kui see on juhtunud tema enda või mõne lähedasega. Politseile teevad eelkõige muret autorooli ja alkoholi omavahel siduda püüdvad inimesed, alaealised alkoholi tarvitajad ja inimesed, kelle mõttetegevus alkoholi tarvitades lakkab.
Selgeid grupijuhte väga vähe
Ka Jõgeva linnas viidi sellel aastal läbi Raadio Kuku kampaania ?Selge grupijuht?. Ka politsei külastas seda ettevõtmist ja pidi kurbusega nentima, et huvi selgeks grupijuhiks registreerumise vastu oli leebelt öeldes leige. Samuti teeb Jõgeva politseinikele jätkuvalt muret kohalike autojuhtide arusaam, et alkohol sobib autorooliga kokku. Vaatamata sellele, et on tõhustatud kontrolli teedel ja tänavatel, ei vähene alkoholijoobes autojuhtide arv, vaid pigem suureneb. Jõgevamaa inimestele soovituseks: valige endi seast kaine juht või jätke sõidukid üldse koju.
Näiteks on Jõgeva linnavalitsus Kassinurmes toimuvale jaanitulele minekuks tellinud bussid, et inimesed saaksid kohale tulla ilma isiklike sõidukiteta. Kahjuks on alkohol popp ka noorte seas, kuid alaealiste alkoholi tarvitamine võib tuua kaasa probleeme ennekõike neile endile, sest oma vanuse tõttu ei ole nad veel võimelised aru saama kõikidest neid varitsevatest ohtudest.
?Üliinimesed? rikuvad kaaslaste peotuju
Alaealised peavad arvestama, et Jõgeva politseijaoskond on nende pärast mures ja pöörab ka jaanipäeval nende käitumisele suurt tähelepanu.
Südant valutab politsei ka inimeste pärast, kes alkoholi tarvitades arvavad, et nad muutuvad üliinimesteks ja nad võivad teha absoluutselt kõike. Siinjuures tahaks ära märkida alkoholijoobes suplema tükkijaid ja kindlasti ka rusikakangelasi, kelle mõtlematud teod võivad ka paljude teiste inimeste peotuju ära rikkuda.
Usume siiralt, et jõgevamaalased suudavad pidutseda nõnda, et seda oleks hiljem tore meenutada.
Jõgeva politseijaoskond teeb omalt poolt kõik selleks, et jaanipäeva üritused korda läheksid ja teeb inimeste heaolu nimel suuremate jõududega tööd. Inimesed, kes teadlikult või teadmatusest proovivad kaaskodanike jaanipäevaüritusi ära rikkuda, peavad arvestama Jõgeva politseijaoskonnaga. Soovime kõigile toredat ja turvalist jaanipäeva!
Meie arvame, et sõnajalaõis on olemas, seda on mõtet otsida ikka kaine peaga!
URMAS TREIER,
Jõgeva politseijaoskonnaülemkomissar
