Isegi esimesed sireliõied avanesid päikesepaistelistes kasvukohtades juba enne külmalainet. Veelgi soojem on olnud Jõgeval mai algus ainult ühel korral ? 1934. aastal.
Öökülma, lund ja rahetki
Edasi läks ilm väga külmaks ja taimede areng jäi peaaegu seisma. Kahel ööl (13. ja 14.mail) mõõdeti Jõgeva ilmajaamas õhus külma ligi 5 kraadi. Vaatlusväljaku lähedal põllul registreeriti 2 cm kõrgusel taimedeta mulla kohal koguni -8…-9 kraadi ja sama kõrgel rohu kohal isegi enam kui -10 kraadi.
13. mail sadas lund ja sajuhoogude vahele paistis päike. Kohati moodustus Lääne-Eestis sel päeval lumikategi. Väga külm öö oli ka 17. mail, kui õhus mõõdeti Jõgeva ilmajaamas külma enam kui 3 kraadi ja rohu kohal näitas termomeeter -8 kraadi.
Külm võttis tamme ja saare lehed mustaks
Sellised tugevad öökülmad mai keskpaigas ei olegi meil Jõgeval väga haruldased, kuid kahju oli seetõttu suurem, et eelnes väga soe periood. Marjapõõsad olid siinkandis täisõitsengus, õunapuud alustamas õitsemist, maasikatelgi avanesid esimesed õied.
Usinatel perenaistel kasvasid juba aias peenardel 10 cm kõrgused herned, mis nüüd külmast valgeks muutusid. Külm võttis istutatud kapsataimed ära ka katteloori alla. Heinamaad muutusid madalamates kohtades külmavõetud ristikulehtedest ja keraheinast pruuni-valgekirjuks. Tamme ja saare lehed võttis öökülm mustaks. Kannatasid isegi muru sees kasvavad nartsissid ja tulbid, rääkimata külmaõrnematest kultuuridest.
Kuu lõpuni jäid püsima tavalisest madalamad temperatuurid. Päeval oli sooja ainult 12…14 kraadi ja ainult üksikutel päevadel 17…18 kraadi, öösiti langes aga temperatuur sageli 0 kraadi ligi. Kuu lõpu seisuga oli looduse areng taandunud keskmisele lähedaseks ? rukis hakkas pead looma, varasema külviga suviteraviljad alustasid võrsumist.
Põud kimbutab pea kõikjal
Kogu kuu keskmine õhutemperatuur oli tänu kuu alguse suurele soojusele 83 aasta keskmisele lähedane. Sademeid oli aga Jõgeval ainult 16 mm tavalise 50 mm asemel.
Ka aprillis sadas ju väga vähe. Kahe kevadkuuga (aprill ja mai) tuli Jõgeval tänavu vihma ainult 24 mm. Veelgi vähem (20 mm) sademeid on sadanud 1922. a. alates ainult 2002. a. ja sama palju 1971. ja 1974. aastal.
Tänu sellele, et temperatuurireziim nii madal oli, ei tekkinud tugevat põuda. Veepuudusest siinsetel põldudel andsid märku taliteraviljade kolletuvad lehed. Talirukki all oli kuni 60…70 cm sügavuseni muld täiesti kuiv ja alles sügavamal oli veevaru suurem. Suviviljad tarbisid niiskust vähem ja nende jaoks maikuus vett veel mullas jätkus. Kannatasid ainult hiljaks jäänud külvid. Põldhein kasvas külma ja kuiva tõttu aeglaselt ja maikuu lõpu seisuga jäi hilise punase ristiku kasv tavalisest 5 cm võrra madalamaks.
Siin-seal maakonnas on siiski hoovihmu rohkem tulnud. Näiteks Luual oli kuu sademete summa 27 mm, Kääpal 34 mm, Ellakvere küla Kassinurme poolses servas 28 mm, Põltsamaal 31 mm. Hoovihmadega kaasnes mitmel pool äike, rahe ja tugev tuul.
Aktiivse vegetatsiooniperioodi (keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 10 kraadi) algus on tänavu hilinenud. Temperatuuri tõus on jäänud mai lõppu või juuni algusse Jõgeva pika vaatlusrea järgi 8 aastal. Hilisemad soojaperioodid ei suutnud 7 aastal kaheksast suve jooksul seda soojuse puudujääki enam tasa teha ja ainult 1997. a. kogunes vegetatsiooniperioodi jooksul taimedele kasulikku soojust (efektiivset üle 5 kraadi) tavalisest enam. Antud aastate seas on 1955. aasta, kui suve esimene pool oli väga jahe, kuid suve teine pool ? juuli, august, september ? olid tavalisest tunduvalt soojemad. Ka teistel hilise aktiivse vegetatsiooniperioodi algusega suvedel on hiljem korraliku soojusega perioode esinenud ja maksimumtemperatuurid on tõusnud ligi 30 kraadini või isegi üle selle. Seega võime loota, et tänavunegi suvi toob edaspidi veel ilusaid sooje ilmu.
Laine Keppart,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert