Püüaksime ehk sissejuhatuseks lahti mõtestada veini rolli kultuuris?
?Veini joomisega seotud tavad ja etikett on kindlast osa kultuurist. Vein on ju vana kultuurne jook. Põltsamaal on aastaid üritatud propageerida kultuurset veinijoomist, mis on nii varasemate kui ka tänavuse veinipäeva korraldamise eesmärk. Arvestades seda, on veinipäevad sisustatud ka laulu, tantsu ja teistegi kultuuriliste meelelahutustega.?
Mõistagi on kultuur tihedas seoses teadmistega. Mismoodi saaksid inimesed teadlikumaks veinide vallas, on sellealast haridust üldse vaja?
?Teadmisi on kindlasti vaja. Põltsamaal on üritatud läbi viia veiniteemalisi kursusi, mis toimuvad aasta vältel. Räägime veinisortidest, veini joomiseks sobivatest pokaalidest. Õpetame inimesi kultuursemalt veini jooma. Paaril korral on ASi Põltsamaa Felix juhi Andres Koerni eestvedamisel toimunud veinipäevade raames veinide degusteerimine. Andres Koern ja tema mantlipärija Anti Orav on suurepärased veinide propageerijad ja Põltsamaa linna tulihingelised patrioodid. Teadagi on Põltsamaal esimesena Eestis alustatud veinide suurtootmist. Oluline on seegi, kus veini juua. Näiteks pole veinipäevadel vabas õhus võimalik serveerida veini spetsiaalsetest pokaalidest, tubases miljöös kuuluvad pokaalid kindlasti etiketi juurde.
Võib vist öelda, et Põltsamaal teatakse veinidest kümneid kordi rohkem kui Jõgeval?
?Ehk Põltsamaa veine tunnevad põltsamaalased paremini. Lossihoovis on ju veinikelder, kus kõik veinid reas. Enamus meie linna inimesi on vähemalt ühe korra veinikeldrisse sattunud.?
Miks on vein parem kui õlu?
?Mitmed mehed eelistavad tõesti õlut. Naised seevastu peavad parimaks joogiks veini. Kõik on maitse asi.?
Kuidas kommenteerite väidet, et ehtne vein on vaid viinamarjavein?
?Nii on tõepoolest arvatud, see teema jäägu aga targemate inimeste kommenteerida.?
Missugune märgusõna võiks olla juhtlauseks veini joomise kultuuris?
?Eks ikka mõõdukus. Liialdamine on teadagi ohtlik ja kahjulik. Kindlasti on kasulik, kui inimesed õpivad tundma erinevaid veinisorte, kuid jällegi mõõdukalt.?
Kuidas Põltsamaa elanikud ise suhtuvad sellesse, et nende kodulinna kutsutakse veinipealinnaks ?
?Igasugune pealinnade välja kuulutamise kampaania ? suve-, talve- ja muud pealinnad ? muudab elu kahtlemata huvitavamaks. Põltsamaa veinidel on pikk ajalugu. Tänane ettevõtte Põltsamaa Felix on arvestatavaim veinitootja Eestis. Veinipealinna nimi peaks tugevdama Põltsamaa imagot nii Eestis kui ka välisriikides. Veinipealinna raames saab mitmeid pidustusi korraldada ja erinevaid liine ajada.?
Mismoodi kujunes üldse välja traditsioon korraldada Põltsamaa veinipäevi?
?Algul toimusid Põltsamaa linna päevad. Siis aga hakati läbi viima veinipäevi. AS Põltsamaa Felix saab kümne aastaseks. Veinipäevi on mõned aastad vähem korraldatud. Pean oluliseks, et veinipäevadel oleks ettevõtmisi ja üritusi igale maitsele.
Mõnede arvates hakkavad veinipäevade õhtused üritused lossihoovis liiga hilja, küllap leidub neid, kes ka pileteid liiga kalliks peavad?
?Pidustused haaravad Põltsamaad kui veinipealinna tervikuna. Üritused algavad hommikul kesklinnas ja need on tasuta. Nii saavad pidumeeleolust osa ka need, kes õhtul eriti kodunt välja tulla ei taha, näiteks vanemad inimesed. Kontserdil kesklinnas esinevad meie oma linna taidlejad. Peaesinejateks on aga Anu ja Triin Taul ansamblist ?Neiokõsõ?.
Kes võiks olla üldse veinipäevade kuulsaim külaline?
?Usutavasti hertsog Magnus. Küllap põltsamaalased ta hääle järgi ära tunnevad.?
Milline on kultuuritöötaja tööpäev veinipäeval?
?Veinipäeva õnnestumiseks on vaja head meeskonda, sest üksinda jõuab ürituse kordaminekuks vähe ära teha. Kultuuritöötajad jooksevad pidevalt punktist A punkti B. Töö hakkab hommiku kell kaheksa ja kestab kella kaheni öösel. Kahtlemata on vaja olukorral silm peal hoida ja tekkivad probleemid lahenda.?
Ja pärast kella kahte uinuvad korraldajad rahulikult?
?Ilmselt mitte, sest ideaalseid üritusi on väga harva. Midagi on ikka, mis hingele kripeldama jääb. Sageli mõtled, et midagi võinuks teistmoodi olla.?
Millega võib näiteks mitte rahul jääda?
?Tundub, et veinipäevadel on küll joodud erinevaid veine, kuid nendest veinidest on vähe räägitud. Mõistagi peaks veinide tutvustamine ja degusteerimine olema võimalikult atraktiivne. Hea, et AS Põltsamaa Felix teeb tänavuseks veinipäevaks spetsiaalse suveveini.
Missugusteks keerulisteks situatsioonideks peavad korraldajad valmis olema?
?Kõige hullem on see, kui mõni esineja hilineb või hoopis saabumata jätab. Mõistagi võib tekkida ka olukordi, mis kuuluvad turvameeste pädevusse.
Kuivõrd erinevad ootused ja hinnangud veinipäevale võivad olla Põltsamaa elanikel ja neil, kes on tulnud üritusele kaugemalt?
?Arvan, et turistid ja kohalikud elanikud suhtuvad üritusse erinevalt. Oma linna inimesed tulevad sageli ehk lõbutsema ja tuttavatega kokku saama. Turistidele pakub kindlasti huvi lossihoov ja selle interjöör, vaadatakse linna kui tervikut.?
Mida teha, et turist, kes tuleb Põltsamaale, saaks kiiresti ja kindlasti teada, et selles linnas toodetakse veine?
?Ma usun, et teatud tööd on selleks juba tehtud. Giidid oskavad rääkida Põltsamaa veinidest ja juhatada turiste lossihoovi veinikeldrisse, kus vein ka ära maitstakse.?
Meie vestlust on korduvalt läbinud sõna lossihoov. Sihtasutuse Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtlusekskuse juhataja Toomas Pajula käis hiljuti välja mõtte koostada lossikompleksi tuleviku suhtes kontseptsioon ja tegi ettepaneku rajada lossihoovi baltisaksa kunsti muuseum. Mida sellest arvate?
?Põltsamaa lossihoovi kasutamisel on rohkesti arenguruumi. Kultuuritöötajad, omavalitsustegelased, ettevõtjad ja teisedki asjaosalised peavad mõtlema hakkama, kuidas lossihoovi võimalusi paremini müüa. Toomas Pajula soovitus rajada lossikompleksi balti-saksa kunstimuuseum on üks hea idee ajaloolisele objektile uue näo ja rakendusvõimaluse leidmiseks.
Kas taastatakse traditsioon korraldada lossihoovis kontserte, mida külastavad tuhanded osavõtjad?
?Augustis toimubki Põltsamaa linnavalitsuse ja ASi Põltsamaa Felix koostöös muusikaüritus Põltsamaaa Fest, kus kõlavad tangoviisid, ooperimeloodiad ja dzässmuusika tipptasemel esitajatelt.?
Missugune seos võiks olla muusikal ja veinil?
?Vaieldamatult on vein ja muusika omavahel tihedalt seoses. Eks iga veiniga sobib kokku erinev muusika. Uzgorodi veinikeldris kõlas näiteks viiulimuusika. Põltsamaa marjaveinide kui rahvusliku toote juurde võiks sobida näiteks torupillimuusika.?
Missugused on aga Põltsamaa lauluväljaku perspektiivid ?
?Nagu lossihoov, on ka Põltsamaa lauluväljak meie linna uhkus. Mõlema objekti haldamisega kaasnevad aga ka majandusmured. Näiteks tänavu on olnud isegi raskusi raha leidmisel kütuse ostmiseks muruniidukile.?
Kultuuritöötajatel oleks kindlasti kasulik külastada võimalikult paljusid mujal toimuvaid kultuuriüritusi ning kohtuda kolleegidega. Kuidas on see õnnestunud Põltsamaa kultuuriinimestel?
?Vajadust kultuurisündmusi külastada oleme alati tundnud. Paraku on selleks vähe aega jäänud. Isegi Jõgeva kultuurisündmusi jälgima oleme harva jõudnud. Ainuke üritus, kus eelmisel aastal käsime, olid Setu Kuningriigi päevad. Ehk nüüd, mil kultuurikeskus sai oma auto, on rohkem võimalik ringi sõita.
Väga teretulnud on ka Jõgevamaa kultuuritöötajate omavahelised nõupidamised, mõttevahetused ja meeleolukamad koosviibimised. Kui Jõgevamaa kultuurielu juhtisid Hilja Toome, Merli Kleinert ja Aarne Tegelmann, korraldati sellelaadseid kokkusaamisi pidevalt, nüüd enam kahjuks mitte. Hea seegi, et tänavu suvel sõidavad maakonna kultuuritöötajad koos Saaremaale.?
JAAN LUKAS
