Reform omavalitsuste rahakotile

Juba paari nädala pärast jõustub hooldereform, millega toimuvad muudatused ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamises. Reformi mõte on selles, et inimene ei pea tulevikus enam ise maksma täies ulatuses oma hooldekodukoha eest. Selle tulemusena aga suureneb Eesti omavalitsustele langev koormus. Eelkõige mõjubki reform omavalitsuste rahakotile ja raskustesse võivad sedaviisi sattuda just Eesti äärealadel ja Tallinnast kaugemal paiknevad omavalitsused.
Nii tähendab see lähiajal uut väljaminekut ka Jõgevamaa kolmele vallale. Hooldereformi mõju on kõige tuntavam just nendele inimestele, kelle kanda on seni olnud kogu hooldekodu kohatasu ja keda vald pole siiani toetanud. Sest kui seni on inimene tasunud 100 protsenti hooldekodu kohatasust, siis alates juulist ta seda enam tegema ei pea. Hooldekodu kohamaksumus jaguneb edaspidi teenust vajava inimese ja omavalitsuse vahel.
Nii muutub tulevikus rahastamise mudel ja
reformi eesmärgiks on see, et igale hooldusteenust vajavale inimesele oleks hooldekodukoht tagatud.
Reformi mõte on üllas, kuid paraku tahetakse kogu selle raskus veeretada taas omavalitsuste kaela. Arvestades meie omavalitsuste niigi habrast ja järjest hapramaks muutuvat seisu, ei tekita see just erilist aplausi. Juba praegu teab nii mõnigi omavalitsus, palju tal tegelikult selle reformi täitmiseks raha puudu on. Nii on sellesse juba justkui sisse kirjutatud, et riik peab päästma hakkama. Küsimus on vaid selles, milleks vastu võtta pooliku lahendusega reforme, milleks eeltingimused jäetakse loomata.