Söödanappuse kaugeleulatuv mõju

Põuane ja külm kevad on muutnud põllumajandusega tegelejate elu keeruliseks. Enim on kannatada saanud just soojalembesed kultuurid, kuid pidurdunud või lausa peatunud on ka heintaimede kasv. Niiskust on olnud vähe ja öösiti on õhutemperatuur langenud tihti lausa alla nulli. Kõigel sellel on mõju saagikusele ja ettevõtja rahakotile.
Sest kuidas teha silo ja varuda loomasööta järgmiseks talveks kui rohumassi pole? Laiuse Põllumajanduse osaühingu juhataja Kristjan
Rebane ütleb, et põllumehel tuleb kalkuleerida ja arvestada võimalike ilmastikumõjudega. Kui esimene niide tuleb kehvem, siis selle võrra rohkem sööta tuleb varuda teise või kolmanda niitega. Kui rohusööta nii palju ei saa, võib päästa maisisaak.
Lõpuks taandub kõik sellele, et talve tulekul peab hoidlates olema piisavalt sööta, et loomad laudas nälga ei jääks. Keegi põllumehele ju appi ei tule, kui sööt otsa lõpeb ja lehmadele enam ninaesist anda pole. Siis ei jää muud üle kui sööta juurde osta, kuid sellega kasvavad kulud. Arvestada tuleb ka sellega, et kehval söödavarumisaastal tõuseb märgatavalt silo hind.
Põllumajandusega tegelemine on keeruline, sest ilma ei ennusta keegi ette – kas tuleb kuiv suvi, kui kaua püsivad kevadised külmad? Ja lõpuks küsimus – kui põllumajanduses läheb ühel aastal kehvasti ja ka järgmisel aastal pole parem, siis kas on jätkusuutlik ja võimalik sama arvu loomi farmides edasi pidada?