Rahvakultuuri pidupäev

Laupäeval Põltsamaa lossihoovis toimunud Jõgevamaa laulu- ja tantsupidu täitis esinejate ja pealtvaatajatega kogu ajaloolise kompleksi. Kui veel hiljaaegu leidus kahtlejaid, kuidas maakondlik suurpidu lossimüüride vahele ära mahub ja ennast korraldada laseb, siis kartused olid taaskord asjatud. Peopaik oli missugune ja selleks justkui loodud.
Enam kui kaks ja pool tundi said külalised ja maakonna kultuurihuvilised nautida piirkondlikku rahvakultuuri selle eheduses. Kolme omavalitsuse 75 kollektiivi olid selgeks kinnituseks sellest, et nii Põltsamaa, Jõgeva kui Mustvee valla kultuurikodades ja mittetulundusühingutes tehakse südamega väärt tööd. Eriilmeliselt ja maitsekalt kokku pandud kava ei tekitanud kordagi soovi kella piiluda. Põnevaid leide oli mitmed: kaltsuvaipade tants noorte võimlejate esituses, rahvamuusikute ülesastumine ja isegi oma sümfooniaorkester laval. Rääkimata muidugi vägevatest lauludest ja lustakatest tantsudest.
Kogu see 39 etteastest koosnenud kava oli selgeks kinnituseks sellest, et sellised maakondlikud suurpeod on sama vajalikud ja oodatud nagu suured üle-eestilised laulu- ja tantsupeod. Ehk siis kinnitus ka maakondade kui eestluse kogukondliku kandja olemasolu vajalikkusest igas Eestimaa nurgas. Sellise oma peo võimaluse kadumine teeks meie rahvakultuurile vaid karuteene.
Kahju muidugi, et maakonna suvisel suurpeol ei olnud rongkäigus ühtegi kolmest vallavanemast. Tulemata jäämiseks olid kõigil omad selged põhjused, aga ikkagi.