31. mail toimunud etapivõistlusel Liivimaa karikale Urmas Saksa hobusekasvatustalus võistles Normen koos Erki Hõimuga esimest korda. Osalejaid oli 40. Esimesed kaks marsruuti läbis Normen vigadeta. Raskemas võistlussõidus kajastus hobuse ja sportlase koostöö, mille tulemusena saavutati II koht.
Läti hobused maailmas hinnatud
Heiki Ulpus on tulnud 1970. aastatel mitu korda kolmevõistluses Eesti meistriks ja võitnud Nõukogude Liidu meistrivõistlustel krossisõidus maastikupäeva, kus tõusis 48. kohalt 12ks.
“Kui kolisime Alaverre, oli meil piltlikult väljendudes 5 senti raha taskus ja hobused, rohkem mitte midagi,” tunnistas Ulpus.
“Praegu kasvatame Läti tõugu ruuna Normenit, keda valmistame ette 2008. aastal toimuvateks Pekingi olümpiamängudeks,” lisas ta.
Järgmisel aastal on Heiki Ulpusel plaanis osaleda oma hobusega Euroopa noorhobuste meistrivõistlustel.
Normeni vanaisa oli Hollandi kõigi aegade kõige kuulsam sugutäkk Nimmerdor, kellele on Hollandis isegi ausammas püstitatud.
Jõgevamaa rahvas sai Heiki Ulpust ja võistlushobust Tale of Tiger näha ja ka ratsustamismõnusid proovida mai algul toimunud Kesk-Eesti Messil. Tigeri isa aga on maailmarekordi omanik traavispordis ja temaga paaritamine maksab 10 000 USA dollarit. Seda protseduuri on aastas lubatud teha aga ainult sada korda.
Kui Läti hobusekasvatajad on tugevad, siis Eesti hobusekasvatust hindab Heiki Ulpus nullilähedaseks. Nii on Eestis ainult 4000, Lätis aga 32 000 hobust. Näiteks sõidab Läti hobusel Filadelfia maailma üks tugevamaid naissportlasi, ameeriklane Nona Carlson. Samas on Eesti ratsasportlased saavutanud võistlustel rohkem auhinnalisi kohti.
Hakkab noori treenima
Praegu on Heiki Ulpusel Kuremaa lossi lähedal tallis 15 hobust. Kõige noorem hobune on kolme- ja kõige vanem üheteistkümneaastane. Ulpusel on ka üks poni ja üks Ameerika traavel. Ülejäänud on Läti tõugu hobused, toodud sealsetest spordihobusekasvatustest. Sügiseks kavatseb Heiki Ulpus oma maja juurde Alavere külla ehitada korraliku talli ja siis saavad hobused ajutise peavarju asemel juba päris oma kodu.
Tänaseks on kodu lähedale Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse stardiabi toel rajamisel korralikud platsid hobuste treenimisteks ja ka tulevikus võistluste korraldamiseks. Heiki Ulpus kiidab Siimeli ehitajaid ja selle abivalmis juhti Kalle Vikatit.
?Täna on meil üks tippsõitja, kelle käes on meie kõige paremad hobused. See on Erki Hõim,? rääkis hobusekasvataja. Hõimul on kokku 15 hobust, millest kolm on Ulpuse omad.
“Meie eesmärgiks on kasvatada tippspordihobuseid. Kõige paremad neist jätame endale,” rääkis ta.
Kuid ka kõik Soome müüdud hobused on tulnud kohe oma esimestel võistlustel auhinnalistele kohtadele, nendest üks isegi võitis oma esimese võistluse.
“Soomlane tahab saada ülikerget hobust, et läheks hästi auto peale ja tuleks ka hästi maha. Eestlane saab ka raskema hobusega hakkama,” võrdles Ulpus oma- ja välismaiseid hobuseostjaid.
Tulevikus paneb ta noored sõitma ja hakkab ka sportlasi ette valmistama.
“Muidu ei ole sel ettevõtmisel mõtet. Momendil ma lapsi veel sõitma ei õpeta, kuid suvel kindlasti,” lisas ta.
“Ma ei võta tavaliselt lastelt ratsutamise eest raha. Mulle on tähtis, et laps saab sõita treeneri silma all. Nii saan mina treenida hobust ja ühtlasi kindlaks teha lapse tegelikke võimeid. Tavaliselt ongi vaestest peredest pärit lapsed andekamad. Kui inimene allub distsipliinile, siis saab temast kõike voolida. Raha peaks tulema aga sporthobuste kasvatamisest ja müügist.” kõneles ta.
Tippu jõudmiseks on vaja taluda sõjaväelist distsipliini
“Et tippu jõuda, on vaja vanemate toetust ja kodust mõjutamist. Edu tuleb läbi tohutu töö, higi ja pisarate. Näiteks alustas minu õpilane ja praegune tippsportlane Urmas Raag treeninguga hommikul kell viis ja lõpetas õhtul kell üksteist. Õige treener on selline, kui sportlasel võib treeningul tekkida tunne, et kui oleks püss käepärast, siis laseks treeneri maha. Ratsaspordiga, eriti kolmevõistlusega tegelemine vajab väga ranget, lausa sõjaväelist distsipliini. Vanasti oligi see ohvitseride elukutse juurde käiv spordiala. Näiteks diskvalifitseeriti 1936. aasta Berliini olümpiamängudel terve Austraalia koondis, sest ühel võistlejal oli ainult allohvitseri aukraad,” rääkis Heiki Ulpus.
Heiki töötas viis aastat Väimelas ratsaspordi treenerina. Ta on lõpetanud Väimela Sovhoostehnikumi zootehniku erialal ning tegelnud kaheksa aastat tippspordiga.
Ta on töötanud ka treenerina nii Luunja kui Tartu ratsabaasis.
“Mind paelub ikka kõige enam ratsaspordi kolmevõistlus. Varasematel aegadel oli see Eestis päris tugeval tasemel. Tipptakistussõitjad Rein Pill ja Urmas Raag on samuti tulnud kolmevõistlusest,” ütles ta.
Heiki Ulpuse isa Ermi Ulpus on teaduste kandidaat veisekasvatuse alal ja on lõpetanud Moskva Timirjazevi Akadeemia.
Ta on Türi ja Väimela tehnikumis ka hobusekasvatust õpetanud. Kuremaa on võistlushobuste kasvatamiseks ideaalne koht
“Kuremaa lähedale tulime juhuslikult, siin avanes meile lihtsalt soodus võimalus. Nii tulimegi Alaverre ja hakkasime koos praegust projekti vedama,” rääkis Heiki Ulpuse elukaaslane Marika Liinamäe.
“Kaalusime vahepeal isegi võimalust hobustega jändamine hoopis lõpetada ja millegi muuga tegelema hakata. Varem olime teiste juures palgatöölised, kuid ega tööandjad ju eriti maksta taha. Siis otsustasimegi iseseisvalt võistlushobuste ja noorte sportlaste kasvatamisega tegelema hakata,” lisas Marika.
Mõlemad kinnitavad, et Kuremaa loodus on väga kaunis ja siinne vahelduv maastik koos järvega on hobusekasvatajatele võistlushobuste ettevalmistamiseks lausa ideaalne koht.
Marika on lõpetanud Meremäe Keskkooli ja Tartu Ülikooli bioloogia erialal. Pärast TÜ lõpetamist õpetas Marika paar aastat Jõgeva Ühisgümnaasiumis bioloogiat, kuid hobused tõmbasid teda rohkem. Nii läkski ta Jõgeva Metsamajandile kuuluvasse Tooma hobusekasvatusse ratsastajana tööle.
“Seal ma tutvusingi Heikiga. Läksime koos Võrumaale tagasi, eelmisel aastal asusime aga elama Kuremaa lähistele Alavere külla,? jutustas Marika.
Hobuste kasvatamise pisiku sai Heiki Ulpus oma vanaisalt August Ulpuselt, kel oli kodus Läänemaal Paliveres tavaliselt ikka 3-4 Tori tõugu hobust ja lisaks oli ta veel väga hea sepp. Ka Marika on armastuse hobuste vastu pärinud oma vanaisalt.
“Isal ja emal hobuseid ei olnud, kuid vanaisal kunagi oli ja ta oli päris tugev põllumees. Ta oli ka ehitustööline ja tüüpiline eesti mees, kes mõtles peamiselt oma peaga,” rääkis Marika.
Heiki Ulpus ja Marika Liinamäe on tänulikud Kuremaa Põllumajandustehnikumi direktori kohusetäitjale Vaino Mölderile ja õpetajatele Priit Raudkatsile ning Mati Solovjovile, kes pakkusid neile igas olukorras abi. Nii saidki hobused Kuremaale ajutisse talli pandud.
“Nad on meile niivõrd vastutulelikud olnud ja on üldse toredad inimesed. Tuhat tänu neile,” pole Heiki Ulpus kiidusõnadega kitsi.
Ka naabrid suhtuvad Heiki ja Marika ettevõtmisse väga mõistvalt. Heiki rääkis ka, et on praktiliselt kogu elu hobustega tegelnud ja ei ole ei ole sellest valdkonnast mitte ühtegi sekundit väljas olnud. Vahepeal sõitis Heiki küll suure veoautoga, kuid ka siis oli ta seotud hobustega ? nimelt vedas ta Venemaalt hobuseid, mõnikord ka võistlushobuseid. Nii ei raatsitudki armsaks saanud tegevust maha jätta.
Tippspordi puhul on Heiki sõnul ainult kaks võimalus: teha seda hästi või üldse mitte. Tippsportlaste kasvatamisel ei tohi aga unarusse jätta ka harrastussporti.
“Öeldakse niimoodi, et massilisus segab tippsporti ja tippsport omakorda massilisust, aga ilma üheta pole teist. Nii et mõlemad peavad olema, kuigi nad teineteist segavad,” nentis
Heiki.
Eesti hobune on väga sõbralik
Heiki teenindab veel turiste ning ka turistid on saanud sõita samade võistlushobustega. Tema arvates ei ole spetsiaalselt turistile mõeldud hobust olemas.
Heiki Ulpuse juures Kuremaal hoiab üht oma Eesti tõugu hobustest ka Tabivere vallavolikogu esimees Kajar Lember, kelle sõnul on hobuseomanikule väga oluline, kes hobuse eest hoolitseb ja temaga tegeleb. Kajar Lemberi sõnul on parimaks turistidele sobivateks hobuseks Eesti tõugu hobune, kes on väga sõbraliku iseloomuga ja vastupidav. Temaga saab nii võistlussporti teha kui ka algajaid õpetada.
Heiki Ulpuse hinnangul saab Eesti tõugu hobuse ristamisel mõne teise tõuga (näiteks ahhaltekiiniga) väga häid järglasi, kelledega tehakse ka maailmatasemel võistlussporti.
Kajar Lemberi hinnangul võib Normen olümpiale jõuda
?Heiki Ulpuse plaan jõuda oma Läti tõugu hobusel Normen 2008. aasta olümpiamängudele ei ole sugugi utoopiline. Olles kursis Normeni tänase arenguga, arvestades tema potentsiaali ja teades ratsanikku kui üht Eesti parimat, on eesmärgini jõudmine suuresti vaid tasemel treeningtsükli korraldamise küsimus,? märkis Lember. Olümpiale jõudmine eeldab võistlemist nii Eestis kui ka rahvusvahelistel võistlustel ja nõuab päris palju raha.
Siit üleskutse Jõgevamaa ettevõtjatele ja teistele võimalikele sponsoritele: ?Aitame Normeni olümpiale!?.
?Hobuste sponsoreerimine kogub ka Eestimaal vaikselt tuure ja Eesti tippärimehed on juba adunud, et see on üks väga tõhus ja mitte väga kallis ettevõtte reklaamimise viis,? nentis Lember. ?Kui ettevõtja toetusel saab hobune võistelda mitmetel võistlustel ja osutub edukas, siis on läbi otsese reklaami ja sinna juurdekuuluva positiivsuse võit mitmekordne, lisas Lember.
RAIVO SIHVER
