Olen ise viimase aasta jooksul osalenud Eesti vaatlejaliikmena Europarlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ning välis- ja julgeolekuasjade komisjoni töös. Peamiselt on tulnud aktiivselt tegelda küsimustega, mis puudutavad Euroliidu suhteid USA ja Venemaaga.
1. maist olen aga sotsiaaldemokraatide fraktsiooni täieõiguslik liige. Kui enne oli mul plenaaristungeil ja komisjoni koosolekutel vaid sõnaõigus, siis nüüd maksab ka Eesti saadikute hääl kõigi otsuste langetamisel.
Sotsiaaldemokraadid on oma 232 liikmega üks kahest Europarlamendi suuremast poliitilisest jõust, kelle nõusolekuta ei tehta Euroopa Liidus mitte ühtegi otsust. Ja teisipidi – kui Eestist valitud sotsiaaldemokraat suudab oma mõttekaaslastele Europarlamendis mõne ettepaneku selgeks teha, siis suure tõenäosusega viiakse see idee ka ellu.
Erakondlik taustsüsteem Europarlamendis
Seetõttu tuleb valijatel Euroopa Parlamendi valimiste päeval kindlasti vaadata just seda erakondlikku taustsüsteemi, milles Eesti esindajad Euroopas tööle hakkavad. Ja avanev pilt on üsna huvitav, kuigi veidi vaesem kui oleme Eesti parlamendis harjunud.
Näiteks kuuluvad Reformierakond ja Keskerakond liberaalide hulka, kes suudavad oma napi esindatuse tõttu vähe korda saata. Mõneti on liberaalid Europarlamendis samasuguses nõrgas seisus nagu sotsiaaldemokraadid Eestis. Nendega ei pea teised jõud sageli arvestama. Lisaks võib euroliberaalide hulgas täheldada lõhenemise märke, mis loomulikult kahjustab nende saavutus-
ja koostöövõimet.
Veel marginaalsem jõud on Euroopa kontekstis Rahvaliit. Nende mõttekaaslastel on tänases Europarlamendis vaid 30 kohta ning nende eestkõnelejaks on veel hiljaaegu Mussolinit ja fasiste ülistanud itaallased. Sellise retoorikaga on 21. sajandi Euroopas raske partnereid leida, mistõttu Rahvaliidu mõttekaaslased istuvad omaette nurgas ja neid ignoreeritakse.
Sama kehtib ka avalikult kommunistliku maailmavaatega flirtivate vasakparteide kohta, kelle hulka Eesti erakondadest on end liigitanud ESDTP eesotsas Tiit Toomsaluga.
Eesti valitsuse juhtpartei Res Publica kuulub küll ühte suurimatest fraktsioonidest ? Euroopa Rahvapartei ja Euroopa demokraadid ?, kuid neil pole seal just kõige parem maine. Paraku see maine ka ei parane, sest Res Publica on valinud oma lipukirjaks Eesti ja Euroopa huvide vastandamise.
Euroopas maksab tuntus
Ainuke tõsiseltvõetav Eesti partei on Isamaaliit, kes kuulub Euroopa Parlamendis Res Publicaga samasse fraktsiooni. Paraku näitab nende toetus Eestis selget langustrendi.
Seda arvesse võttes on 13. juuni kõige kindlam ja mõistlikum valik sotsiaaldemokraadid ? tugevaim jõud Europarlamendis. Meil on oma partnerite hulgas hea maine, meid teatakse ja tuntakse. Meie esindajatel on võimalik panna europarlamendis oma hääl ka tegelikult kõlama, aidata kaasa Eestile kasulike otsuste langetamisele.
Oleme andnud valijatele kaks keskset lubadust – Euroopa Sotsiaalfond peab suurenema ja Euroopa sotsiaalpoliitika tuleb ühtlustada. Vaid nii jõuavad uued liikmesriigid oma elatustaseme poolest järele Euroopa keskmisele tasemele. Ja Eestil on selles olukorras võimalik liikuda vaid paremuse suunas. Selleks tuleb aga Eestil töötada üheskoos Euroopaga ja vältida upsakaid õpetussõnu, kuidas maailma rikkaim riikide liit peaks oma maksu- ja sotsiaalpoliitikat muutma.
Pole vaja häbeneda, et Euroopa poliitikas maksab väga palju just isikute tuntus, varasematel aastatel loodud töised kontaktid ja isiklikud sidemed. Eesti vajab läbilöömiseks Euroopa koridorides Soome eeskujul väga tugevat tagatrepitööd. Seda saavad teha vaid need inimesed, keda sealsed tegijad tunnevad ja kuulavad.
TOOMAS HENDRIK ILVES,
Sotsiaaldemokraat, Euroopa Parlamendi liige
