Ain Aru, ettevõtja:
?Suur muuseumiskäija ma ei ole, kuid meie kohalikus Palamuse muuseumis olen õige mitmel korral käinud. Viimati sai seal koos oma ja õe lastega oldud ja paistis, et neile see väga meeldis. Tootsi ja Kiire vempudest olid nad varemgi kuulnud, kuid näha oma silmaga, missuguses koolimajas nad vanasti õppisid ja elasid, on hoopis teine tegu. Minu kooliajal tehti küllaltki palju klassiekskursioone. Sai Tartusse, Riiga, Leningradi ja mujalegi sõidetud ja siis olid muuseumiskäigud lausa kohustuslikud. Muidugi, kõiki käimisi enam ei mäleta, kuid Tartu zooloogiamuuseumi vaatamine on lapsepõlvest veel meeles.?
Dea Alling, lasteaednik:
?Viimati käisime koos laste ja vanaemadega Voore kooli muuseumitoas. Eriti huvitav oli vanematel, sest nad leidsid sealt oma kooliajast kohutavalt palju materjali. Läheduses asub ka Saare Kalevipoja muuseum, mis on samuti huvipakkuv. Siis veel muuseumitoad Mustvees, vanausuliste klooster, muidugi Palamuse, Tabivere, Torma ja teised meie maakonna muuseumid. Meie pere käib muuseumides ja näitustel küllaltki tihti. Alles hiljuti olime KGB muuseumis Tartus ja Tallinna Kunstimuuseumis. Põhiline reisimise ja muuseumide külastamise aeg on alles ees, plaanis on puhata Eestis ja tutvuda kohapealsete vaatamisväärsustega.?
Daisi Normak ja Indrek Lätt, klassikaaslased:
?Mai alguses olime klassiekskursioonil Peterburis, käisime ka muuseumides. Eriti meeldis Ermitaazis, see üllatas oma suuruse ja suursugususega. Ajalugu on meile huvitav, seda ka õppeainena. Oleme käinud igal aastal Paunvere väljanäitusel, ega tänavugi saa teisiti olema. Palamuse muuseumi läheme samuti. Igas linnas ja vallas võiks olla oma muuseum, mis kajastaks selle paikkonna ajalugu. Jõgeval võiks olla ka muuseum, mitte ainult Alveri ja Mattiiseni oma, mida on juba hästi kaua ehitatud, vaid ka mõni suurem muuseum. Linnal on oma ajalugu ja siin on elanud ja elab küllalt palju tuntud tegelasi.?
Anne Sikk, hambatehnik:
?Pole nii ammu kusagil kaugemal käinud. Vene ajal, kui korraldati töökollektiividele pikemaid reise Leningradi, Moskvasse ja mujalegi, oligi nende põhiline eesmärk muuseumide ja revolutsiooniliste paikadega tutvumine. Tegelikult kulus osa selleks määratud ajast aga kaubamajade ja muu huvitavama jaoks. Põltsamaa lossihoovi ja muuseumi on mul üsna sageli asja, kultuurikeskuses on ka tihti näitusi, mida käin vaatamas. Tütar õpib kunstikoolis, tema käib kunstimuuseumis ja näitustel päris usinasti. Mina piirdun selle nautimisega, mis Põltsamaal väljas. Linna lähedal on Heino Joosti muuseum, see on samuti huvitav.?
Inge Angerjas, linnaaednik:
?Ei saa öelda, et olen viimasel ajal kuigi tihti muuseumides käinud. Olen looduseinimene ja kui võtta loodust kui suurt muuseumi, siis külastan seda iga päev. Eelmisel laupäeval külastasin Palamuse koolmuuseumi, kus oli avatud ka nukunäitus. Oli tore minna tagasi lapsepõlve ja leida seal oma lemmiklelusid. Veetsin seal kenad tunnid, on ju terve Palamuse alev nagu üks suur muuseum. Igasugustel muuseumidel, olgu need perekondlikud, talu- või koduloomuuseumid on suur tähtsus nii kohalikele kui ka turistidele, eriti kasvavale põlvkonnale. Tore, kui mõnda väikesesse kohta sattudes leiad sealt muuseumi. Näiteks on Imaveres piimandusmuuseum.?
Rahel Raudmäe, õpilane:
?Perekonnaga käisime Tallinna tervishoiumuuseumis, seal sai ka igasuguseid katseid ja teste teha. Sain teada, kui hea tasakaaluga ja kui kiire reaktsiooniga ma olen. Järgmisel päeval olime loodusmuuseumis. Hiiumaa muuseumis oleme samuti käinud. Päris huvitav on teada, kuidas inimesed vanasti elas, mismoodi riides käisid ja millised soengud neil olid. Päris naljakas oli neid vaadata, nüüd on kõik palju moodsamad. Aga mõnes mõttes oli ka kurb näha, kui vaeselt pidid nad elama. Isegi leiba ja viletsat sööki oli neil vähe.?
ARDI KIVIMETS
