Eesti ühiskond ja ka Jõgevamaa on nii rahaliste võimaluste kui ka interneti kättesaadavuse poolest lõhenenud kaheks peaaegu vastandlikuks pooleks. Ühelt poolt e-riik ja x tee ning edukas Eesti, mille edusamme kadestavad isegi paljud Euroopa riigid. Teisalt on piirkondi, kus internet ei ole tavainimesele praegu kättesaadav ning mahajäämus eduka Eestiga võrreldes üha süveneb. Seminaril võrreldi interneti kättesaadavust elektrienergia tarbimise võimalustega.
Edukat Eestit samastatakse mõnikord isegi Jaapaniga. Teisalt puudub Eestimaal paljudes kohtades, ka näiteks meie maakonnas Mustvees, Kasepääl, Saarel, Palal ja Tormas elementaarne, tegelikkuses toimiv interneti püsiühendus.
“Meie ametnik mõtleb hommikul tööle tulles pingsalt, kas tal täna on internetiühendus olemas ja kas ta pääseb näiteks rahvastikuregistrisse või mitte. Eelmisel aastal rääkisin ma sellest probleemist minister Meelis Atoneniga. Tänaseks on sellest kõnelusest juba aasta möödunud, kuid riik ei ole midagi ette võtnud. E-riik toimib tänasel päeval ainult Tallinnas, täpsemalt Stenbocki majas ning Riigikogus, mujal mitte,” tõdes Saare vallavanem Jüri Morozov.
Torma ja Saare vallas püsiühendusest eriti rääkida ei saa
“Meil vallas on varsti juba ligi 20 arvutit, kus oleks võimalik tasuta internetti kasutada, kuid mis on kõigest sellest kasu, kui meil puudub püsiühendus, mis iga päev toimiks,? lisas ta.
Sealkandis pakub nimelt traadita ja peaaegu olematut internetiühendust erafirma Vemis. Torma vallavanem Riina Kull tõdes teisipäeval, et ka sel nädalal ei ole neil olnud võimalik internetti kasutada. Vemis lubab oma teenuse kvaliteeti parandada, kui kahjuks ei ole lubadustest kaugemale jõutud.
Elioni kliendihaldur Ahto Olesk teatas, et Torma vallale ja kogu piirkonnale on nende poolt ettepanekud tehtud ja soovijad saavad juba Elioni pakutava internetiteenusega liituda. Ülejäänud Peipsi piirkonna osas püüab Elion lähikuudel selgusele jõuda, mida seal teha saaks.
Jõgevamaa internetiseerimise kava valmib jaanipäevaks
Samas pakuvad Jõgevamaal tasuta ehk nn sotsiaalset internetiühendust mitu valda, näiteks Jõgeva ja Palamuse. Jõgeva vallas pakutakse Wifi teenust neljas kohas: Kuremaal, Siimustis, Jõgeva alevikus ja Vaimastveres.
Vabakutseline IT-spetsialist Raul Orav rääkis, et Palamusel pakub masti kaudu hästitoimivat internetiühendust Tartu firma AS Kernel.
Raul Orav on püüdnud ka Jõgevamaa interneti olukorda kaardistada ja jaanipäevaks peaks SA-l Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus valmima ka Jõgevamaa internetiseerimise kava.
Lahendusi otsitakse. Samas on teada, et Jõgevamaad läbib mitu nn internetiühenduse kiirteed ehk valgusoptilist kaablit, kuid nendesse on tehtud maakonnas vähe ühendusi. Näiteks on Jõhvi ja Tartu vahelisse ühenduskaablisse olemas ühendus ainult Mustvees, mujal mitte.
Kahepoolne satelliitside on väga kallis
Kaardistatud on ka mastide kaudu pakutav. Tehniliselt on võimalik internetiühendust saada isegi satelliitide kaudu. Eestis pakuvad seda teenust seitse firmat. Merit Tarkvara müügijuht Hanno Jäme tunnistas, et ühepoolne ja piiratud võimalustega SAT-side ei olegi eriti kallis, kuid kahepoolse side kättesaamine maksab ligi 100 000 krooni ja eeldab ikkagi maapealse side olemasolu, ükskõik, kas seda kindlustatakse masti kaudu ja raadiolainete või kaabli abiga.
“Iga-aastase riigieelarve jagamisel ei ole IT-alased investeeringud siiani selle valitsuse prioriteet olnud. Üritaks 2005. aasta eelarve kindlaksmääramisel läbi viia selles vallas teatud muudatusi, sest ainult rahaga on võimalik investeerida ja investeeringutest tekivadki uued võimalused. IT ei ole mõeldud selle jaoks, et inimesi hirmutada, vaid selleks, et iga Jõgeva elanik saaks paremaid teenuseid, mugavamalt suhelda riigiga, oma sõpradega ükskõik, mis asjus,” rääkis videointervjuus majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen.
Telliti ka ID-kaarte
“Samas kui BBC või mis iganes suur uudiste- või telekanal filmib valitsuse istungeid, on Eestimaal palju kohti, kus sellist teenust ei ole võimalik kasutada. Sinna taha võib toppama jääda kogu Eestimaal pakutav internetiteenus,” tõdes Jõgeva maavanem Margus Oro.
“Mustvees me saime teada, millised on need alternatiivid, et jõuda teenuse kättesaamiseni. Täna me peame siiski tõdema, et paljud asjad, mis tunduvad meile võib-olla ka siin Jõgeval istudes niivõrd kättesaadavad ja mõistetavad, ei ole ühele või teisele kohale sugugi reaalsus, olgu see siis kasvõi pangateenus, ilma milleta me ei kujuta oma elu ette. Samuti on ühe või teise asja registreerimise, ühe või teise taotluse esitamisega. See tundub täna nii loomulik elu osa. Siin saalis on inimesed, kes teavad rääkida, kuidas peaksime edasi arenema,” lisas Margus Oro.
Raul Orav tõdes, et arvuti muutub järjest kättesaadavamaks ka neile inimestele, kes aasta tagasi sellest unistadagi ei osanud, sest on tekkinud kasutatud arvutite turg.
Ta võrdles arvutit autoga ja internetiühendust maanteedega. Kui autoga sõitmiseks on vaja korralikke maanteid, siis internetiteenuse kättesaamiseks on vaja püsivat ja toimivat ühendust.
Tädi Maali tahab ka internetti
Et ei tekiks lõhet internetikasutajate ja mittekasutajate vahel, peaks omavalitsus pakkuma piiratud võimsusega tasuta internetiühendust kõigile omavalitsuse inimestele, ka tädi Maalile. Praegu pakuvad tasuta internetipunktid ajaliselt piiratud teenust ja see kõigile ei sobi. Tädi Maalile oleks vaja, et ta saaks rahulikult kodus sooritada elementaarseid, näiteks pangatehinguid. Tal on võimalus saata päevas ka piiratud arv e-maile.
Piirang on selleks, et kutsumatud ja pahatahtlikud võõrad ei ummistaks tuhandete e-kirjade saatmisega kohalikku internetiühendust Tänapäevaste tehniliste vahenditega on võimalik omad võõrastest eristada ja võõrastele võiks olla see teenus ka tasuline.
Sotsiaalsest internetist ehk omavalitsuste poolt kõigile elanikele pakutavast tasuta internetiühendusest kõneles seminaril Priit Koppel ASist A-Kaabel
Ta võrdles tasuta pakutavat sotsiaalset interneti kasutamise võimalust bussigasõiduga. Kes tahab aga näiteks Ferrariga sõita, see peab ka maksma. Nii on ka internetiga – kes tahab saada kiiremat ühendust ja interneti kaudu oma arvutisse väga mahukaid faile laadida, see peab ka kõige eest ise maksma.
Peep Võrno IT Koolitusest juhtis Wifi kasutajate tähelepanu turvalisuse probleemidele. Et ei juhtuks nii, et näiteks mõne Wifi masti piirkonda tuleb häkker ja hakkab sealtkaudu üle maailma saatma tuhandeid e-kirju. Tema ise jääb küll anonüümseks, kuid see mast peilitakse välja ning kantakse musta nimekirja.
Ka turvalisusele on vaja mõelda, sest internetiteenuste osas ollakse alles keskajas, kus igaüks eraldab end teisest tulekindla müüriga. Siin kehtib sama tava mis keskajalgi, kus müüride vahelt väljunu võis peast ilma jääda, sest see raiuti mõõgaga maha.
RAIVO SIHVER
