(Algus 22. aprilli Vooremaas)
Insuliini süstitakse naha alla, kust ta järk-järgult imendub, satub vereringesse ja kantakse verega laiali üle kogu keha. Kui insuliin on süstitud, siis peab arvestama toimeajaga, sest ei saa eemaldada süstitud insuliini ega takistada selle imendumist.
Veresuhkru taset saab mõõta glükomeetriga
Sööma peab vastavalt süstitud insuliiniannusele. Insuliini toimeaeg sõltub selle tüübist, annused ja süstide arvu määrab tohter. Samuti tuleb õppida süstitud insuliini toimet toitumisharjumustega sobitama.
Ravitasakaalu säilitamiseks on oluline, et süstitud insuliiniannused, söödud toidukogused ja liikumine toimiksid kooskõlas. Nende kokkusobitamisel on suurepäraseks abivahendiks glükomeeter, mis võimaldab diabeetikul kodus veresuhkru taset mõõta. Saadud tulemuste kaasabil saab õppida vabamalt sööma ja lubada endale paindlikumat elure?iimi.
Insuliinisõltumatu ehk teist tüüpi diabeedi ravis kasutatakse veresuhkrutaset alandavaid tablette ning insuliini. Tablette saavad kasutada need haiged, kellel kõhunääre on säilitanud veel võime insuliini produtseerida. Tabletid ei asenda ega sisalda insuliini, nad ainult suurendavad insuliini eritust kõhunäärmest ning aitavad muuta eritatava insuliini töö tõhusamaks, tänu millele veresuhkru tase langeb.
Sageli probleemiks liigne kehakaal
Paljud teist tüüpi diabeetikud tunnevad ennast paremini, kui saavad iga päev insuliini. See ei tähenda, et nende diabeet oleks raskekujulisem, küll aga aitab süstitav insuliin haigete kõhunäärmel tulla paremini toime oma ülesannetega ning igapäevaelu on võimalik paindlikumaks muuta.
Teist tüüpi diabeetikutele on sage probleem liigne kehakaal, mistõttu dieedi olulisim osa on toidukoguste piiramine. Kehakaalu langetamisel nõuab erilist tähelepanu vajadus rasvad ära kasutada, kuna nendes sisaldub kõige enam energiat. Sagedased kaasuvad probleemid on veel kõrgenenud vererõhk ja vere suurenenud rasvasisaldus, sellepärast on oluline pöörata tähelepanu toidurasvade kogusele ja koostisele ning piirata ka soola tarbimist.
Liikumine koos toiduvaliku ja medikamentoosse raviga on diabeedi ravi vajalik osa. Kui diabeet on heas tasakaalus ja tervis korras, võib endale lubada igasugust kehalist tegevust.
Liikumine aitab vormis püsida
Igapäevane liikumine ja kehaline koormus aitavad püsida heas vormis, tunda end hästi ning säilitada normaalset kehakaalu. Liikumine tõstab samas ka organismi insuliinitundlikkust, see tähendab et organism kasutab insuliini optimaalsemalt ning tänu sellele veresuhkru tase langeb. Lisaks muudab liikumine elu sisukamaks ning on märgatud, et liikumist harrastavad suhkruhaiged elavad kauem kui need, kes sellega ei tegele. Liikumine aitab vältida insuliinisõltumatu diabeedi teket.
Raske on pidevalt säilitada ideaalset kontrolli diabeedi üle. See on täiesti inimlik ning ka ebaõnnestumistest on võimalik õppida. Tahes-tahtmata tuleb ette olukordi, kus on vajalik kiire toitumise ja/või ravi korrektsioon: dieedi rikkumine, igasugune kaasuv haigus, stress, rasedus, füüsilise koormuse järsud muutused, sobimatu insuliini- või tabletidoos, lastel puberteet ja kasvamine, aastaajast ja kliimast tingitud muutused, reisid, puudulik enesekontroll. Kõigis nendes olukordades tuleb õppida reguleerima toitumist ja ravimiannust.
Diabeetik ravib oma haigust ise
Varem kaasnes diabeedi raviga palju keelde ja piiranguid, tänapäevane ravi sobitatakse võimalikult sujuvalt inimese elurütmi ja varasemate toitumis- ning liikumisharjumustega.
Siiski eeldab diabeedi hea ravi mõningaid muutusi varasemas elustiilis. Samuti täiendavad erinevad raviviisid üksteist: tabletid ja insuliin ei korva dieetravi, kuid need ei toimi korralikult, kui ei panda piiri liigsele söömisele.
Tänapäevases diabeedi ravis võetakse suund diabeetikute julgustamiseks teha ise otsuseid vajalikeks ravimuudatusteks ja õppida oma organismi paremini tundma. Patsiendil on oluline aru saada järjepideva enesekontrolli vajalikkusest, osaleda ise aktiivselt haiguse regulatsioonis, olla teadlik halvasti tasakaalustatud diabeedi võimalikest tüsistustest.
Diabeetik ravib oma haigust ise. Arst annab nõu, sest tema kogemused põhinevad paljude patsientide haigustel, diabeetik teab tavaliselt ainult oma isiklikku haigust. Ennast ebakindlalt tundes võib alati kohe ühendust võtta oma arsti või diabeediõega.
SIRET KALLING,
Jõgeva haigla endokrinoloog
