Kiriku tähtsus tänapäeval

Homme on suur reede, mille tähenduse üle kristlikus maailmaruumis mõtiskleb tänases ajalehes Avinurme kiriku hooldajaõpetaja Ants Tooming, kes arutleb teemal, kui usuleige eesti rahvas siis tegelikult ikkagi on. Ta ei leia, et eestlased oleks ülemäära usuleiged.
Kui Eestis lõpevad pühad pühapäevaga, ülestõusmispühade 1. pühaga ära, siis näiteks Soomes on ka sellele järgnev päev, esmaspäev riiklik püha ning töölt vaba päev.
Teisalt, kui palju me tänapäeval arutleme või mõtleme selle üle, mida suur reede ja ülestõusmispühad üldse tähendavad ning miks veel tänapäeval on kirikul ja usul üsnagi oluline roll ühiskonnakorralduses ja ka riigi funktsioneerimises.
Avinurme kirikule pandi nurgakivi aastal 1906. Kiriku ehituseks vajalik raha pandi kokku koguduse liikmete endi poolt. Vaadates seda kirikut, on tegemist kõige silmatorkavama ja suursugusema ehitisega Avinurme asulas.
Nädala algupoolel peatus Avinurme keskasulas soomlaste ekskursioonibuss – rahvas suundus Avinurme kirikuga tutvuma. Giid rääkis kiriku ajaloost ja ka kohalikust elu-olust. Mõistagi on Avinurme asulas veel muudki, mille pärast seal peatuda. Pärast kirikuga tutvumist siirdus reisiseltskond üle tee asuvasse Avinurme Puiduaita.
Aga milline oleks küla keskus ilma kirikuta? Ja kas seal siis üldse peatuksid ekskursioonid?
Nagu ütleb Ants Tooming, on kirikul oluline roll olnud isegi Eesti riigi sünni juures.
See, et maakohtades on vägevad kirikuhooned, mis ajast aega säilinud on, paneb mõtlema kiriku ja ristiusu tähenduse peale ajast aega.