Metsandus vajab selget sihti

Veel 1990ndatel öeldi meie põhjanaabrite juures, et Soome riik seisab puujalgadel. Seda heas mõttes, sest kogu Soome majanduse tugevus püsis suuresti tänu metsandusele. Sama võiks tegelikult öelda ka Eesti kohta, vaadates meie suuri metsamassiive.
Mõnes regioonis on metsatööstusel suurem, mõnes väiksem roll, kuid Jõgevamaal koos
Kagu-Eestiga on metsa- ja puidusektoril väga tähtis koht. Piltlikult jagunevad töökohad maal siin kolmeks: puit, toit ja avalik sektor. Lisaks teenindav sektor, mis ilma nendeta hätta jääb. Mets ja puit on üks suuremaid tööandjaid ning meie sektori tegevuse piiramine ei too kindlasti midagi head, ütleb tänases lehes Estonian Plywood nõukogu liige Ando Jukk. Tema sõnul ei saa tõe pähe võtta ka meie viimase keskkonnaministri väidet, et raiemahtudel ja töökohtadel pole seost.
Paraku on viimased aastad möödunud olukorras, kus metsanduses on viimase tõe kuulutajad kõik, kes kasvõi kordki kusagil laanes või kaasikus kõndinud. See on peegeldunud ka arutlustes, mis on saatnud metsamajanduse arengukava vastuvõtmist aastani 2030.
Metsamehed on seisukohal, et meie metsandus vajab selgeid plaane ja pikaajalist eesmärki, mitte poliitiliste tõmbetuulte ja loodusaktivistide lobitöö vahel hõljumist. Metsa õige majandamine on andnud alati tööd ja toonud leiva lauale. Sest metsast varutud puidust tehtud toodetega oleme võimelised asendama suures mahus täna veel fossiilseid tooteid. Globaalse kliimakriisi põhjuseks pole kindlasti metsandus.