Lõputu vaidlus sõjahaudade üle

Põltsamaa vallas Esku külas tuli rahvas endisesse koolimajja kokku seoses külaserval asuva terrorismiohvrite ühishauaga. Pakuti kohvi ja suupisteid – kohale tulid ka vallavalitsuse esindajad. Külaseltsi eestvedaja rääkis veelkord hirmsatest ajaloosündmustest, mis leidsid aset 80 aastat tagasi.
Teema kerkis üles seoses kaitseministeeriumi sõjahaudade komisjoni plaaniga eemaldada punasümboolika avalikust ruumist. Kõrvaldatavaid punamonumente leidub ka Jõgeva maakonnas. Tõepoolest, kas taoliste ühishaudade koht peaks ikka olema koolimajade kõrval ja eramaa peal metsatukkades või maanteede ääres?
See, kas Riivli ühishauda on maetud 169 inimest või on sinna maetuid rohkem, pole lõplikult selge tänase päevani. Riivli ühishaua teema on Esku kandis kirgi kütnud juba aastakümneid. Kohalikud teavad rääkida erinevaid lugusid sõjaaegsetest kuritegudest, maha lastud inimestest erinevate okupatsioonide ajal ning keerulistest saatusest.
Kes ja millal Riivlis maha lasti, mida kellelegi süüks pandi – väga paljudel inimestel on selles osas oma teooria. Mõni väidab, et teab täpselt, kuidas see kõik toimus ning mitu inimest ühishauda on maetud. Aga mille põhjal peaksime neid uskuma?
Kui kaua me sõjahaudade ja Teise maailmasõja koleduste teemal enam vaidlusi peame? Ehk tuleks kuidagi sellele ajastule teemale joon alla tõmmata. Ajalugu on ajalugu, muuta seda ei saa.