Vokaalansamblite päev Vooremaa 2004 oli arvult kaheteistkümnes ja sai teoks möödunud laupäeval Kuremaa lossis. Seitsme nais-, kahe sega-, ühe mees- ja ühe noorteansambli esinemist hindas kolmeliikmeline ˛ürii, millesse kuulusid laulja ja Tallinna Prantsuse Lütseumi inglise keele õpetaja Silvi Vrait, Tartu Heino Elleri nimelise Muusikakooli laulupedagoog Aino Kõiv ning Voore Põhikooli muusikaõpetaja Heveli Ivask. Üsna üksmeelse otsusega tunnistasid nad arvukaimas, naisansamblite kategoorias parimaks Roela rahvamaja ansambli Sära (juhendaja Reet Alavere) Lääne-Virumaalt, teiseks Rannu rahvamaja ansambli Astra (juh Kristel Koger) Tartumaalt ja kolmandaks Kamari Haridusseltsi naisansambli (juh Õie Aruoja). Kahest segaansamblist oli vaieldamatult parem Põltsamaa kultuurikeskuse segaansambel (juh Reet Sester). Nii noorte- kui meesansamblite kategoorias läks preemia Valka: MTÜ Valvokaal lipu all esinenud neidude triole Living Dolls ja meestriole. Nii üht kui teist juhendab Maarika Reinhold.
“Olnuks ainus osalenud noorte- või meesansambel kehvakene, oleksime pidanud pead murdma, kas neile üldse mingi preemia anda. Aga õnneks olid mõlemad tasemel ja vaieldamatult preemiat väärt. Valga neidudele oleksime andnud isegi peapreemia, kui reglement sellist preemiat ette oleks näinud,” ütles ˛ürii esimees Silvi Vrait.
Living Doll’i hääletas oma lemmikuks ka publik.
Värskemaid seadeid
Mõlemad Valga triod paistsid silma hea häälekooli, esituse puhtuse ja nutika repertuaarivalikuga. Viimane, st repertuaarivalik on muidugi kunsttükk omaette: efektne laul ei tarvitse olla ansamblile jõukohane ja vastupidi.
“Mul ei ole midagi selle vastu, kui lauldakse neidsamu Hans Hindpere, Gennadi Podelski, Gennadi Tanieli ja teiste laule, mida Eesti ansamblid aastakümneid laulnud on, aga värskemaid seadeid tahaks küll kuulda. Kui mõni uue seadega välja tuleb ja selle ka hästi ette kannab, läheb kõrv küll kohe kikki,” ütles Silvi Vrait. “Teine probleem on a capella laulmine. Ainuüksi fakt, et saateta lauldakse, ei tee esitusest veel omaette fenomeni. Esitus peab ikka puhas ka olema ? siis avaldab see tõepoolest muljet nii publikule kui ka ˛üriile.
Aga tegelikult on minu peamine sõnum nii auhinnatutele kui ka auhindamata jäänutele: laulge ikka edasi. Ja kui kusagil võistelda on, siis ikka võistelge ka, sest ainuüksi oma rahvamaja seinte vahel laulmine ei paku pinget ja ei arenda.”
Viimane?
Lõppkontserdil esinemise õiguse andis ˛ürii kolmele paremale naisansamblile ning parimale sega-, noorte- ja meesansamblile, samuti võõrustajate rollis olnud Kuremaa kultuuriseltsi Jensel naisansamblile, mida juhendab Vooremaa ansamblite päevade peakorraldaja Vello Pütsep. Ühtseks tervikuks sidus lõppkontserdi teatri- ja raadiomees Peep Puis, kelle innustaval eestlaulmisel sai publikki vahepeal häält teha: ette kanti vaimukas “rosolje” tuntumatest valsitaktis seltskonnalauludest.
“Vooremaa festivali osalejate ja publiku ühendkoor võiks vabalt järgmisele laulupeole kandideerida,” viskas Puis pärast kümmekond minutit kestnud laulumaratoni nalja.
Suure osa ansamblite päeva publikust moodustas seekord Looduse Omnibussiga (see buss sõidutab loodushuvilisi igal nädalavahetusel Eestimaa looduskaunitesse paikadesse) saabunud rahvas, kelle hulgas oli ka näiteks üks Vormsi saare elanik. Et loodushuviliste arvukas “dessant” oli ette teada, reserveeriti neile kohad kontserdipaigas, st peegelsaalis, kõrvalsaalis viibivad esinejad nägid aga seal toimuvat põltsamaalase Ellar Sügiste edastatud videopildi vahendusel.
Enne seekordset Vooremaa ansamblite päeva avaldas peakorraldaja Vello Pütsep arvamust, et kaheteistkümnes toimumiskord võib jääda üritusele ka viimaseks: pole ju teada, mis saab pärast tehnikumi kadumist Kuremaa lossist.
“Kui ansamblid tulevikus enam Kuremaa lossi seinte vahel teretulnud pole, siis võiks ju selle ürituse kuhugi lähedale “ära kantida”. Kuremaal on ju niisama kultuurisõbralikke naabreid, nagu Palamuse näiteks,” tegi Peep Puis omalt poolt ettepaneku.
Läheb siis Vooremaa ansamblite päevaga tulevikus kuidas läheb, tänavuse ürituse kordaminekule kaasa aitamise eest tuleb tänusõnad öelda Kultuurkapitalile, Jõgeva vallale, Kuremaa tehnikumile ja Vooremaa maastikukaitseala administratsioonile.
RIINA MÄGI
