Täna kuulutatakse Lustivere rahvamajas välja Jõgevamaa möödunud aasta parimad sportlased. Võib ennustada, et parima meessportlase tiitli pälvib suure tõenäosusega taas kiiruisutaja Marten Liiv.
TIIT LÄÄNE, peatoimetaja
Eelmise aastaga tõusis Liiv maailma paremiku tippu. Ta ei ole enam kiiruisutaja, kes parematel päevadel võib jõuda maailmas kahekümne parema hulka, vaid mees, kes parematel päevadel võib võita medaleid. Tasemele, millest Eesti kiiruisutajatest on enamat suutnud vaid olümpiavõitja Ants Antson.
Selle tõestuseks oli suurepärane 7. koht Pekingi taliolümpial, jõudmine MK-võistluste etapil kolmandaks ja nüüd aasta alguses võidetud pronksmedal EM-võistlustel sprindi mitmevõistluses. Võib öelda, et Marten Liiv on teist aastat järjest Eesti edukaim meestalisportlane.
Parimate valikus
Muide enne seda võideti meeste poolt viimane medal talispordi olümpiaalade tiitlivõistlustelt 2009. aastal. Möödunud spordiaasta lõpul oli Marten Liiv tõsine kandidaat ka Eesti parima mees-sportlase valimistel. Ajakirjanikud seadsid oma arutlustes võrdselt kõrgele reale nii Janek Õiglase, Marten Liivi kui Kristjan Ilvese. Lõpuks jäi Liiv pressi valikus teisele kohale, kuigi võinuks olla ka esimene. Spordialaliidud, kelle valikud olid kohati halenaljakad, andsid Liivile kokkuvõttes kolmanda koha. Need kaks kohta esikolmikus olid tõestuseks Adavere noormehe saavutustele.
Selgelt lahjemaks jäi aga toetus Liivile rahvahääletusel. Ja seda ilmselgel põhjusel: kiiruisutaja Marten Liivi saavutused telepilti peaaegu ei jõuagi. Kui sind aga pole telepurgis, siis oledki suhteliselt nähtamatu.
Rääkides talispordialadest, siis telemeedia huvi Liivi tegemiste vastu on olnud üllatavalt leige. Sõitku ta kusagil MK-etapil või võistelgu tiitlivõistlustel. Parimal juhul üks telefoniintervjuu ja staatiline näopilt juures. Liivi tegemiste kajastamine jääb selgelt alla Kristjan Ilvesele või isegi meie suusahüppajatele.
Rääkimata siinkohal muidugi laskesuusatamisest, mis täidab eetrit sügisest kevadeni. Läbi hooaja saab kuulata intervjuusid MK-etapil napilt poolesaja hulka jõudnud või isegi näiteks 69. koha saanud sportlasega. Kurb on, sest talvest talve korduvad vastused: „Hakkan haigusest võitu saama“ või „See on hea koht edasiminekuks“. Justkui aastatetagune lugu „Tujurikkujast“ meie käigu-sportlasega, kes kaotas võitjale tundidega.
Kellele oluline?
Aga kiiruisutaja Liiv võib võistelda suurvõistlustel ja heidelda medali eest, aga see ei lähe korda. Seda kiiruisutamises, mis on maailma mõistes suurimaid talialasid, jäädes kandepinnalt alla vaid mäesuusatamisele. Juba ainuüksi MK-sarja tugevamasse seltskonda pääsemine käib läbi tõelise kadalipu. Sama on lugu olümpiamängudele või MM- ja EM-võistlustele pääsemisega.
Marten Liiv on aastatepikkuse tööga, mille taga on Väino Treimani ja välismaa spetsialistide jõupingutused, jõudnud tasemele, kuhu eestlastest on sel alal asja olnud vaid Antsonil. Ometi on ta jäänud telemaastiku jaoks nagu ebaoluliseks tegijaks.
Nii nagu kunagi Vene ajal olid seda olümpiavõitjad Jüri Tarmak, Mait Riisman, oma karjääri algul ka Jaan Talts. Siis oli selle suhtumise taga poliitiline korrektsus. Aga mis siis nüüd?
Kas tõesti on raske hoida pilku peal meie viimase kahe kümnendi ainsal medalimehel talialadelt?
Kuid eks nagu alati, on küsimus valikutes. Kiiruisutamist vist ei peeta ERR-i meelest täisväärtuslikuks alaks ja nii näidatakse meie tipu suhtes välja ka ükskõiksust. Olgu meenutatud, et 1960ndatel – Antsoni tegude ajal – kanti teleri vahendusel üle kõik kiiruisutamise suurvõistlused. Kahel päeval, hommikust õhtuni.
Märtsis tulevad Heerenveenis MM-võistlused. Karta on, et ka siis saame Liivi tulemustest kuulda spordiuudiste keskel, põgusalt. Pärast seda, kui laskesuusatajad on saanud rääkida oma viimasest etteastest.
