Südamehaiguste peamisteks põhjusteks on kõrge kolesteroolisisaldus veres, kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus. Et haigus sageneb vanusega, siis võib riskifaktoriks pidada ka vanust, kusjuures meestel on täheldatud varasemat haigestumist kui naistel.
Normaalne vererõhk on sõltumata vanusest 120/80 mmHg, maksimaalseks normaalseks vererõhuks võib pidada 130/85 mmHg. Vererõhku peaks kontrollima vähemalt üks kord aastas ning ravi võib määrata ainult arst.
Mis aga suures osas igaühe meist enda teha – see on tervislik toitumine. Õige toit aitab hoida korras veresuhkru ning langetab kolesterooli, mis on lupjumise peamisi põhjusi.
Kõigepealt tervislik toit
Eesti Kardioloogia Instituudi andmetel on meie keskealisest elanikkonnast 30 – 40 protsendil vere kolesteroolisisaldus mõõdukalt tõusnud ( 5,2 – 6,2 mmol/l) ja 20 – 30 protsendil tunduvalt üle normi (üle 6,5 mmol/l).
Kolesterool (mida me saame toiduga ning mida toodetakse ka maksas) on meie organismile väga vajalik aine, kuid selle suur kontsentratsioon tekitab juba haiguslikke muutusi.
Peamine süüdlane haiguste tekkes on LDL-kolesterool ehk niinimetatud «halb» kolesterool. Selle haigust kujundav toime seisneb kolesterooli transpordis maksast kudedesse ja kui LDL-kolesterooli on palju, siis hakkab selles sisalduv kolesterool ladestuma veresoonte seintesse ja põhjustabki veresoonte lubjastust.
HDL- ehk «hea» kolesterool on vajalik, et liigne kolesterool kudedest tagasi maksa viia. Nii et oleks kasulikum, kui meil oleks rohkem just head kolesterooli. Sellele saab inimene kaasa aidata jällegi tervisliku toitumisega (oluline on ka normaalne veresuhkur), füüsilise aktiivsusega ja suitsetamisest loobumisega.
Kui kolesterooliga on probleeme, siis tuleb silmas pidada, et vaid osaline kolesterooli langetamine ei ole efektiivne haiguse ärahoidmisel – eesmärgiks peaks olema täiesti normaalse taseme saavutamine: üldkolesterool alla 5,0 mmol/l ja LDL-kolesterool alla 3,0 mmol/l.
Kasulik on süüa kala
Rääkides südamenädalal sellest, mida iga inimene saab teha oma südame kaitseks, tahaks rõhutada eelkõige just toitumisharjumuste muutmise suurt osatähtsust. Väherasvane ja kiudaineterohke toit hoiab kolesterooli madalama ja säästab meid kiirest vananemisest.
Otseses seoses südamehaigustega on küllastatud rasvade rohke tarbimine. Selleks on eelkõige loomse päritoluga toit – rasvane liha, munad, täispiim, juust, või, koor ning nendest valmistatud toidud. Eriti suure kolesteroolisisaldusega on maks, neerud, aju ja munad ning rohkelt on kolesterooli nahas ja nahaaluses rasvkoes – sel põhjusel soovitatakse nahk lihalt eemaldada juba enne toiduvalmistamist. Punases lihas on alati rohkem rasvu ning seega ka kolesterooli, mistõttu oleks mõistlik eelistada toiduks heledat liha ( kana, küülik – ikka ilma nahata! ) .
Kindlasti on südamele kasulik süüa kala – isegi rasvane kala on kasulik, kuna kalarasvad on küllastumata ning ei tõsta nii oluliselt kolesterooli taset. Seejuures soovitaks eelkõige punast merekala (forell, lõhe ) või lahjemat kala (kilu, räim).
Neile, kes mereelukatega lähemalt tuttav ei ole, tuletaks meelde, et koorikloomad ( vähid, krevetid, homaarid jne) pole kalad.
Piimatooted sisaldavad inimesele väga vajalikke aineid, eelkõige valku ja luu-liigeskonda kaitsvat kaltsiumi. Väherasvane piim kuulub kindlasti väärtuslike toiduainete hulka, kuid piimarasv on ikka seesama loomse päritoluga küllastunud rasv, mistõttu peaks leidma võimalused seda üleliia mitte tarvitada. Enam rasva ja seega ka kolesterooli sisaldub koores ja juustus – seda enam, mida suurem on nende rasvasuse protsent.
Eelistage täisteratooteid
Jahu- ja teraviljatoidud ei sisalda kolesterooli, kui nende valmistamisel pole kasutatud loomseid rasvu. Sai, leib, pudrud ja pastatooted on sobivad, kuid sisaldavad suurel hulgal süsivesikuid ning on väga kalorirohked. Nende tarvitamisel tuleb arvestada kaalutõusuga, kui te saadud kaloreid füüsilise koormusega ära ei kuluta, ning veresuhkru tõusuga, kui esineb suhkruhaigus.
Eelistama peaks kindlasti täisteratooteid, kuna neis sisalduvad kiudained soodustavad kolesterooli väljaviimist organismist.
Kolesterooli taset ei tõsta puu- ja köögiviljad ning juurviljad, mistõttu tahaks neid palavalt soovitada igale toidulauale. Küüslauk ja mustsõstar aga isegi alandavad kolesterooli taset.
Kõik pähklid ei ole ühtviisi kasulikud, kuid kolesterooli langetajana on tuntud kreeka pähkel. Kolesteroolitaseme normaliseerimisel on oluline ka alkoholitarbimise piiramine ja suitsetamisest loobumine.
Füüsiline aktiivsus vähemalt kaks korda nädalas loob eeldused «hea» kolesterooli hulga suurenemiseks.
Keskeast alates võiks kolesterooli taset kontrollida igal aastal või kahe aasta tagant, kui tase normis.
ENE MÄEOTS, Ida – Tallinna Keskhaiglast
