Millised eksamid valisid ja miks just need?
Birgit Kastepõld: Valikeksameid on mul neli, neist tegin mullu ära keemia, et sellel aastal oleks vähem tööd. Tänavu teen füüsika, geograafia ja inglise keele eksamid. Füüsika on mul juba aastaid olnud lemmikaine ning see oli mul ka üks põhikooli lõpueksamitest. Geograafiat valides kahtlesin päris kaua, aga otsustasin siiski lõpuks selle aine kasuks, sest see tundub olevat suhteliselt loogiline. Inglise keelest ei saa tänapäeval üle ega ümber. Et enamik ülikoole nõuab sisseastumiseks võõrkeele riigieksamit, siis ma sooritan selle. Kohustuslikus korras teen ma eesti keele riigieksami, mis on tegelikult ka üks minu lemmikuid.
Koolieksameid ma ei tee, kuna leian, et riigieksameid on lihtsam sooritada ning nendel on kindel toimumisintervall. Kui olen sooritanud rohkem riigieksameid, on mul võimalus kandideerida mitmele erialale.
Raivo Vapper: Eelmisel aastal sooritasin juba keemia riigieksami ja sellel aastal valisin riigieksamitest ainult bioloogia. Minu arvates pole bioloogia väga raske, materjali on palju ja õpetaja on ka normaalne. Teen kaks koolieksamit ? ühiskonnaõpetuses ja kunstiajaloos.
Teet Saar: Valisin oma lõpueksamiteks eesti keele, matemaatika, inglise keele, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse. Neist kolm esimest on minu jaoks vajalikud just edasiõppimiseks, ajalugu ja ühiskonnaõpetus tundusid teistest rohkem sobilikud, et saaksin kooli ära lõpetada.
Kuidas oled eksamiteks juba valmistunud?
Birgit: Eksamiteks hakkasin valmistuma juba sügisest, periooditi rohkem, periooditi vähem. Hetkel käin inglise keele kursustel, mis on mõeldud spetsiaalselt riigieksami sooritamiseks. Teiste ainete ettevalmistuse saan koolitundidest ning õpin ka iseseisvalt.
Raivo: Siiani pole ma eksamiteks veel midagi õppinud. Tavaliselt hakkan seda tegema viimasel hetkel. Arvan, et ühiskonnaõpetuse eksam on minu jaoks kõige raskem, sest siiani pole ma veel õpikut lahti teinud ega tea sellest ainest õieti midagi. Kunstiajaloo eksamiks tuleb arvatavasti ka üsna palju tuupida. Bioloogia ja kirjand on riigieksamid ja ma arvan, et 20 punkti saab ikka kuidagi kätte. Õppimisega tegelen paar-kolm päeva enne eksamit ja üritan selle ajaga materjali omandada.
Teet: Eksamiteks olen hakanud juba valmistuma, vanad kirjandid ja vihikud olen üles otsinud ja neid lugenud. Aastate jooksul on paljud asjad siiski meelest läinud ja vajavad kordamist. Kõige raskemad eksamid on minu jaoks matemaatika ja ajalugu. Eksamiteks valmistumiseks peab väga palju vaeva nägema, kuigi ilusad kevadilmad meelitavad välja.
Kas oled kirjandi kirjutamiseks valmis? Millisel teemal tahaksid ise kirjutada?
Birgit: Kirjandi suhtes olen rahulik, närvi küll sees ei ole. Mõneti ootan, et kirjand oleks juba tehtud, oleks kergem hingata. Eelistan kirjutada vabal teemal, sest siis saan oma mõtteid väljendada ning teadmisi rakendada. Lemmikteemad kuuluvad kultuurivaldkonda, huvitav on kirjutada ka maaeluga seotud probleemidest.
Teet: Lõpukirjandit ma eriti ei karda, aga väike ärevus on ikka enne esimest eksamit sees. Teemadest sobiksid näiteks NATO, Euroopa Liit, sündmused Iraagis.
Raivo: Ma ei närvitse üldse selle kirjandi pärast, tahan lihtsalt 20 punkti kätte saada. Loodan, et teemad on võimalikult vabad ja lihtsad. Lemmikteema peaks kindlasti puudutama mootorrattaid ja ilusaid naisi.
Millised on tulevikuplaanid pärast lõpetamist?
Birgit: Edasi tahan minna õppima Tartu Ülikooli ajakirjandust või suhtekorraldust. Sissesaamisvõimalusi hindan keskmisteks, mitte väga kõrgelt. Kuigi tegelen üsna aktiivselt mitmesuguste ajakirjanduslike töödega, on konkurss ülikooli suur. Mullu oli see ajakirjanduse erialale 14 inimest ühele kohale. Kui valitud erialale sisse ei saa, õpin aasta mõnes sellises koolis, kus saab aastaga kutse kätte, näiteks müüjaks. Järgmisel aastal proovin uuesti ülikooli sisse saada.
Raivo: Pärast gümnaasiumi lähen sõjaväkke aega teenima. Seejärel tahaks kuhugi kutsehariduskeskusse midagi õppima minna. Ma täpselt ei tea veel, mida ma õppida tahan, kuid ma arvan, et kaldun militaarsete koolide poole. Pärast gümnaasiumi võtan interneti lahti ja uurin kõik koolid korralikult läbi ning teen oma otsuse, samas panen ka varuvariandid paika.
Teet: Edasiõppimisplaane olen juba teinud, tahaksin Tartu Ülikoolis infotehnoloogiat õppida. Arvan, et võimalused sissesaamiseks on täiesti olemas, varuvariandiks on TTÜ.
Tunded kooli lõpetades?
Birgit: Hetkel ei ole lõpetamisega seoses erilisi tundeid. Saab suurest koormast lahti, aga samas on kurb meel, sest on sõpru, keda näen ainult koolis. Meil on koolis hästi palju toredaid inimesi, kellest on kahju lahkuda.
Teet: Tundeid on mitmeid. Ühest küljest on hea meel, et üks etapp mu elus on lõpule jõudmas, teisest küljest hakkan kindlasti igatsema oma klassikaaslasi ning sõpru, kes aja jooksul on väga armsaks saanud.
Raivo: Väga hea meel on, et kool läbi saab. Selline tunne, nagu haagiks külgkorvi mootorratta küljest lahti. Kahju on ainult sellest, et enam ei saa klassivendadega lollusi teha.
Millised on sinu arvates teie kooli parimad küljed?
Birgit: Siin korraldatakse mitmesuguseid üritusi, mis pakuvad huvi paljudele, kusjuures kõik selle organiseerivad õpilased ise. Õpilastel võimaldatakse ka tunniplaani koostamise juures veidi sõna sekka öelda. Ka viimaste aastate riigieksamite tulemused on meie koolis päris head. Meil on tasemel õpetajad ning väikese kooli kohta saab siit hea hariduse.
Raivo: Arvan, et Oskar Lutsu nimeline Palamuse Gümnaasium on hea kool. Ruumid on korralikud ja tehnika hea. Ruumi on piisavalt, on võimalik hobidega tegelda.
Teet: Jõgeva Gümnaasium annab väga hea hariduse ning palju enamgi, sest meil on professionaalsed ja nõudlikud õpetajad, rohkelt eneseväljendusvõimalusi ja väga hea õppekava. Reaal- ja humanitaarainetes saame teadmisi ka näiteks joonestamises ja kultuuriloos. Lisaks jätkub huvitavaid kultuuriüritusi kogu kooliaastasse.
EVA KLAAS
