«Räpina ümbruses kasvavad tootlikud ja mitmekesised metsad. Mitmed asjatundjad on hinnanud seda metsa Eesti kaunimaks. Räpinas on aegade jooksul osatud seda kaunist metsa igakülgselt väärtustada. Metsakasvatusel ja puidutöötlemisel on Räpinas auväärsed traditsioonid ning edukad tulemused. Mets on puhkuse ja looduselamuste pakkuja, oluline tööandja elatus- ja tuluallikas. Kõik see on toimunud tänu Räpina kandi ettevõtlikele ja suure missiooniga inimestele. Eesti Metsaselts on veendunud, et tugevad traditsioonid kestavad läbi aegade,» seisab Eesti Metsaseltsi poolt Räpina linnale omistatud tunnistuses.
«Räpina on Eesti metsandusajaloos mänginud väga suurt rolli ning sobib esimeseks metsapealinnaks ideaalselt. See on väike tunnustus töö eest, mida on tehtud mitmete aastakümnete jooksul,» toonitas keskkonnaminister Villu Reiljan .
«Metsapealinna tiitel on Räpinale väga suur au, teisalt on siin mitmete põlvkondade jooksul ka palju igasugust metsatööd tehtud,» oli Räpina vallavanem Inge Hirmo rahul.
Metsapäevade avakonverentsil esinesid keskkonnaminister Villu Reiljan, kes rääkis Eesti metsapoliitikast, Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse juhataja Kalle Koroles andis ülevaate Euroopa Liidu metsapoliitika põhijoontest ja uute riikide liitumisel tekkivatest võimalikest mõjudest. Eesti metsade seisundile andis hinnangu ja tulevikuprognoosi mulluse statistilise metsakorralduse alusel Metsakaitse- ja uuenduskeskuse juhataja asetäitja Enn Pärt. Metsa uuendamisest riigimetsas rääkis RMK vastne direktor Ülo Viilup. Kohal olid ka Erametsaliidu juht Jaanus Aun, Eesti Metsatööstuse Liidu tegevjuht Andres Talijärv ning RMK Kagu Regiooni peametsaülem Tiit Timberg.
Keskkonnaminister Villu Reiljan pidas väga oluliseks miljoni puu istutamist vabatahtlike ja laulu- ning tantsupeoliste poolt Eesti metsadesse. «Ministeerium küll koordineerib seda tegevust, kuid idee tuli laulupeolistelt,» ütles minister. Väga oluliseks pidas Villu Reiljan sedagi, et on määratud ära esialgsed piirkonnad Natura 2000 aladeks. Suurt tunnustust avaldas keskkonnaminister Mikk Sarvele, kes on võtnud oma südameasjaks roheliste metsaklasside rajamise ning koolimetskondade taasloomise. «Väga oluline on tuua noored metsale lähemale, aidata neil saada mitmekesisemaid teadmisi,» rõhutas Reiljan.
Samal päeval tutvustati ka Võrumaal Pähni loodusmajas 40-aastase Krabi koolimetskonna näitel, kuidas koolimetskonda luua. Jagati kogemusi, anti juhiseid ja õpetusi koolimetskonna loomiseks
Metsanädal jätkub täna Jõgevamaal Luual seminariga «Kuidas saada metsast suuremat tulu». Õppepäeval jagatakse põhjalikku teavet metsatulu kujunemisest, puidu kvaliteedi ja hinna suhtest, metsa hooldamisest, kasvavate puude hindamisest, metsatööstuse ootusest erametsaomanikele ning praktilistest ostunippidest metsatööstuses. Esinevad nii kodu- kui ka välismaised eksperdid.
Homme on Elistveres õues õppimise näidispäev. Päev algab Elistveres kell 10, kohal on ka Eesti Koolimetsade ühenduse juht Mikk Sarv ja haridusminister Toivo Maimets. «Õppepäeva idee on selline: aineõpetaja tuleb ja viib oma tunni läbi vabas looduses. Näidispäeval näitab Elistvere loomapargi perenaine Asta Sarv lastele elusaid ilveseid puu otsas istumas. Lapsed näevad tavaliselt neid loomi pildil või tahvlil. Üks õpetaja läheb ja näitab linde. Elistvere järv on praegu linde täis, oma 50-60 liiki,» heitis Eesti Metsaseltsi president Kaupo Ilmet pisut valgust sellele, mis näidisõppepäeval Elistveres toimub.
Väljas õppimise aeg kestab 14. oktoobrini. Idee on selles, et lisaks loodusloole võiksid toimuda õues ka näiteks ajaloo- või matemaatikatunnid. Neljapäeval toimub Põltsamaal õppepäev erametsaomanikele.
EVA KLAAS
