Doominokivide liikumine

Jõulurahu kuul on toimumas kõikjal võimsad muutused. Kultuurielu muutustest on jutte kuulda olnud juba alates hilissuvest. Planeeriti ju Jõgeva vallas kultuuriasutuste reformi. Küsimusi oli palju. Kultuuritöötajad kahtlesid muutuste mõttekuses. Tundus, et reaalset kokkuhoidu pole ja pigem suurenevad allesjäävate töötajate koormused ja kogu kultuuriasutuste vahel toimiv logistika muutub keeruliseks. Suvised reformituuled küll sügisel peatusid, kuid ikkagi on muutused õhus.
Nüüd on oma ametikohtadelt lahkumas mitmed tunnustatud ja tuntud kultuuritöötajad. Õigustatud on küsimus – miks? Täna sellele küsimusele päris täpset, ja ehk ka tõest, vastust ei saa. Küllap aeg annab arutust. Pigem tuleks leida vastus küsimusele, miks osapooled ei saa asju lahendada nii, et me täna ei peaks muretsema kultuurielu tuleviku pärast.
Jah, raha on kõigis valdkondades vähe, kokkuhoid on elu loomulik osa. Aga meil võiks olla ka kokku hoidu ehk siis hoolime rohkem nii endast kui ka neist, kellega koos elame ja töötame. Ehk saaks ka nii saavutada püstitatud eesmärke.
Ei ole mõtet otsida süüdlast selles, et asjad on läinud nii, nagu nad täna on. Oleme ootel, mis saab edasi. Kultuurielu ei tohi välja surra, see on valdkond, mis kõikidel aegadel on meile hingepidet andnud. Loodame, et doominokivide liikumine peatub ja koos jõulurahuga saab ka kultuurielu rahulikumaks.