Kuigi liidu põhitegevuseks on tegelemine Peipsi kalandusprobleemidega, on jõudumööda tegeldud ka Vooremaa järvede kalandusega. Kalandus (ja eelkõige harrastuskalapüügi korraldamine) on üks Vooremaa ettevõtluse võimalusi, mida senini vähe kasutatud.
Puhkemajandus aitab ellu jääda
Teadlased arvavad, et Vooremaa järved toidavad kaht kutselist kalurit. Praegu püüab kutselise kalapüügiloaga 15 kalurit. Enamik neist püüab kala oma pere tarbeks, käies palgatööl. Mõnelgi aga ei ole võimalusi ega vahendeid mingi teise tegevusala arendamiseks ja ei ole ka palgatööd. Pikaajaline tegevus kalurina on andnud kogemused ja investeeringudki on seotud kalapüügiga.
Liit osales 2002. aastal Jõgevamaa Metsaseltsi poolt koostatud Vooremaa järvede puhkemajandusliku arengukava koostamisel aastateks 2003 ?2006.
Selle dokumendi põhjal sai mõnelegi kalurile selgeks, et ära võimaldab elada kutselisele kalapüügile puhkemajandusliku tegevuse lisamine ja orienteerumine harrastuskalastusteenusele.
Nii ongi Kuremaa järve kalur, Udu talu peremees Mati Kärmas loonud head võimalused harrastuskalastajatele, laenutades neile vajadusel püügivahendeid ja paati, rajanud telkimisväljaku, parkimisplatsi jm. Rajatud on väike plaa˛, loodud ujumisvõimalused jne.
Järveääre talul on ööbimisvõimalusele lisaks saun, kus saab pidada väiksemaid seltskondlikke üritusi, aga ka seminare ja koosolekuid.
Saare järvel on ujuv saun ? üks põhjusi, miks harrastuskalastaja tuleb siia kalastama ja puhkama.
Mõtteid on ka mitmetel teistel kaluritel tegevuse mitmekesistamiseks ja laiendamiseks.
Kõige selle korraldamisel on oluliseks taustaks Vooremaa kaunis ja mitmekesine loodus. Looduskaitselised piirangud ei ole olnud takistuseks kavandatud tegevuste korraldamisel. Kirutud on vajadust iga väiksemgi tegevus looduskaitseametnikuga kooskõlastada.
Piirangute eesmärgiks kaitsta maastikku
Seega kaitstakse voori koos pärandkultuurmaastikuga, järvi nende vahel, maastiku avatust ja kauneid vaateid. Looduskaitsjatele on oluline, et järved oleksid veerikkad ja kauni veepeegliga. Niisuguses järves on üldreeglina ka rikkalik kalastik. Veevaeses, kinni kasvama hakkavas järves ei ole kalavaru stabiilne. 1995.-1996.a. talvel külmus seetõttu angerjavaru Raigastvere järves.
2002.-2003. aasta talv näitas selgelt, et väikese veevaruga järves, mis hakkab kinni kasvama, võib kalavaru hapnikupuudusel täielikult hävida. Kaunis veepeegel kaob praegu võsa taha ning Vooremaale saabunud harrastuskalastaja peab silmi teritama, et järv üles leida. Tõsine probleem on juurdepääsude puudumine järvedele. Väheseidki juurdepääsuteid tõkestab silt «Eravaldus» ja tõkkepuu. Nii sõidabki harrastuskalastaja Vooremaalt läbi lõuna poole või Peipsi äärde, kus võimalik auto (ka jalg- või mootorratas) paigutada parklasse või hoiule, valmistada ette püügivahendid ja minna kalale. Vooremaalasel jääb saamata raha, mille puhkaja oli nõus siia jätma toidu, öömaja jm eest.
Natura vajutab oma pitseri
Kõik Vooremaa järved on Natura 2000 eelvalikualadeks koosluste või linnustiku kaitseks. Nüüd on kalurid mures. Mullu toimunud konverentsil «Kalandus ja Natura 2000» ei räägitud piirangutest, mis võivad kehtima hakata. Omavalitsustesse välja pandud ajutiste kaitseeeskirjade eelnõu oli väga üldsõnaline ja täis vastuolusid.
Pärast 15. märtsi on Natura 2000 teemal kirjutatud mitmeid artikleid nii maakonnalehes kui päevalehtedes. On õnnestunud näha ka mitmeid ekspertide arvamusi. Sealt selgubki, et näiteks linnuhoiualadel nähakse ühe ohuna just kalapüüki.
Kalur kahtles juba varem ametnike jutus, sest võrgud-mõrrad paigutatakse roostikku, mis paljudele lindudele pesitsuskohaks. Linde kaitseb pärast 1. maid üle-euroopalise tähtsusega hoiuala ning tekkivate vastuolude korral on kaotajaks kalur.
Mõnedki kalandusteenust pakkuvad ettevõtjad on pakkunud ka linnujahi teenust, mis just välismaalastele on huvi pakkunud. Kaitse-eeskirja eelnõu ei keelusta jahti linnuhoiualal. Siin on vastuolu: kaitseme lindude rändepeatuspaigana põlde ja lubame samal ajal seal linnujahti.
Taimekoosluste kaitsega seotud hoiualadel on esmatähtis säilitada taimekooslus, seega ökosüsteem, mis on vajalik kaitstavatele taimekooslustele. Enamik väikejärvede loodushoiualadena kaitstavaid taimekooslusi on iseloomulikud mudastunud kinnikasvavatele järvedele. Sellises järves ei ole kalastik stabiilne.
Oleme Euroopat petnud
Vooremaa järvede saneerimiseks on käivitatud mitmeidki projekte. Looduskaitsjad on öelnud, et ka ilma Natura 2000 piiranguteta ei võimaldaks keskkonnamõjude hindamine muda kõrvaldamist järvedest. Järve ökosüsteemi (ka taimekooslusi) saab mõjutada ka läbi valgala korrastamise, st. reostusallikate likvideerimisega, võsaraiega kallastel (õhu liikumine paraneb, vett aereeritakse paremini) jne.
Protsess on küll pikaajaline, kuid oleme Euroopat petnud. Või peame elama edasi nagu seni (virts jookseb lautadest ja põllule veetud sõnnikupatareidest otse või vooluveekogude kaudu järve, asula puhastamata reovesi jookseb läbi haisva kraavi jõkke ja sealt järve jne).
Välismaalasest harrastuskalastaja ei tahagi Vooremaa järvedele tulla, sest spinningu kallis lant jääb kaitstava penikeele taime taha kinni, järve äärde pääsuks tuleb hüpata üle virtsaoja ning suruda end, külg ees, läbi pajuvõsa.
Kaluri mõte arendada harrastuskalapüüki puhkemajanduse osana on surnult sündinud.
Loomulikult on olemas just Euroopast tulev sihtrühm, kellele kaitstavad kooslused ja suhteliselt looduslik keskkond pakuvad suurt huvi. Nende jaoks on kõik meil nähtav nostalgiat tekitav ajalugu.
Kalurid ei ole Natura 2000 vastased, vaid kritiseerivad olukorda, kus kõik küllalt sarnaste kooslustega järved on võetud loodushoiualadeks.
Rikas või vaene Vooremaa
Vooremaal on rikas loodus, mis võimaldab siin elavale inimesele kauni ja mitmekesise elukeskkonna. Sellele toetudes on võimalik arendada väikeettevõtlust, sealhulgas ka kalapüüki ja puhkemajandust. Juba lähiajal võib kujuneda Vooremaast nn magamistuba Tartu elanikele. Oma vabast ajast suurema osa on nad nõus veetma paikkonnas, vajades selleks kvaliteetset teenust.
Vooremaa inimene on vaene. Põllumajanduse likvideerimisega on siit väljarännanud tegusad inimesed, kes olnud paljuski arendustegevuse eestvedajad. Praegu tööturul hinnatud põlvkonnale pakuvad ahvatlevaid võimalusi Tallinn ning välisriigid. Selline töötegija jõuab alles kümnete aastate pärast oma juurteni ja mõtleb tagasitulekule vanemate või vanavanemate koju.
Kindlasti on täna kõige tähtsam hoida tegusat Vooremaa inimest. Oluline on aidata väärtustada kasvavale põlvkonnale kodukohta, teha nende jaoks huvitavaks tegevusalad, millega siinon võimalik elatist teenida.
Urmas Pirk, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimees
