Pühapäeval oli sotsiaalmeedias palju pilte ja juttu isadest. Tähistati ju ilusat tähtpäeva – isadepäeva. Oli meenutusi ja fotosid lapsepõlvest. Mustvalgeid fotosid ammusest ajast. Igal oma lugu, head mälestused. Aeg ongi imeline, sest meelde kipuvad jääma ikka head asjad. Halbadest, kui neid ka olema peaks, lihtsalt isadepäeval juttu ei tehta.
Aasta isa Jõgevamaal, Alar Sadam Põltsamaalt, on hea näide sellest, kuidas lapsepõlvemälestuste abil on ta loonud oma peremaailma, tekitades traditsioone, mille juured on ammuses ajaloos, perekonna loos. Austus ja lugupidamine, kolme, täna veel väikese poja, kasvatamine käib läbi tarkuse ja kannatlikkuse. Läbi suhtumise, et räägime, räägime muredest ja valudest, usaldame ja õpime.
Aeg on paljudelt võtnud isa, lihtsalt elu on nii seatud, et ühel hetkel saab siin ilmas aeg täis.
Isa – maailma jaoks on ta vaid üks mees, lapse jaoks on ta aga terve maailm. Lapseks jääme alatiseks ja kui kord on isaks saadud, siis ei võta seda tiitlit mitte keegi ära. Isegi mitte siis, kui peresuhted peaksid sassi minema. Loodame, et ühe rohkem hoolitakse kokkuhoidvast perekonnast ja nii isadel kui emadel on tarkust ja kannatlikkust elada elu nii, et lastele jäävad perekonnast vaid head mälestused.
Sotsiaalmeediat võib kiruda, aga samas võib ka kiita. Nii palju toredaid sõprade meenutusi isadest ärgitas ilmselt nii mõndagi vana albumit sirvima ja meenutama, et siis, kui me isaga …
15.11.2022
blog comments powered by Disqus