Juunikuu algul jätkusid juba mais alanud suviselt soojad ja kuivad ilmad. Põud süvenes. Jaanikuu esimesel kümmepäevakul oli õhuniiskus väga väike — sageli päeval alla 30 protsendi. Kuivusele aitas kaasa rohke päikesepaiste ja tugev tuul. Üksikutel päevadel oli tuul nii tugev, et murdis puid ja kartuli- ning köögiviljapõldudelt võis näha pinnasekannet.Jõgeva ilmajaamas mõõdeti 9. juunil maksimaalseks tuule kiiruseks 21 meetrit sekundis, mis kordab viimase 40 aasta suurimat juunikuu tuule kiirust 1983. aastast.
Põuast andis tunnistust ristikulehtede närbumine päevastel tundidel, suviteraviljade alumiste lehtede kolletumine, kidur kasv, suvirapsi aeglane areng ja kasv. Juured ei saanud toitu kätte Veepuudusel ei saanud juured mullast toitaineid kätte. Jõgeval tehtud mullaniiskuse määramise järgi oli taimedele kättesaadavat vett kuni poole meetri sügavuseni teravilja- ja põldheinapõldudel väga vähe. Taliteravilju mõjutas tänu suurele juurekavale mulla pindmiste kihtide põud vähem. Lisaks kuivusele pidurdas taimede kasvu ööde jahedus. Kuiv õhk jahtus kiiresti ja juuni esimesel poolel esines maapinna lähedal korduvalt öökülmasid. Viimane tugev ning kohati kartulipealseid kahjustanud öökülm esines veel 13. juunil. Õnneks ei olnud meie kandis öökülm nii tugev kui kohati läänepoolses Eestis, kus see kartulipealsed lausa mustaks võttis. 24 tunniga sadas maha 50 millimeetrit Esimesed vihmad pärast põuaperioodi sadasid 10.-11. juunil. Esialgu sadas nii vähe, et ainult õhk muutus niiskemaks ja mõni aeg teed ei tolmanud. Taimed said vähe kastetud. Ristiku lehestikust läbi mullani sademete vesi esialgu praktiliselt ei jõudnud. Korralikum vihm tuli 14. juunil ja edasi jäigi ilm sajuseks ning jahedaks. Väga tugev oli vihm 17. juuni õhtupoolikust alates 18. juuni lõunani, kui 24 tunniga sadas maha üle 50 millimeetri. Keskmiselt tuleb kogu juunikuu jooksul siinkandis 60-70 mm vihma. Seega lähenes ühe ööpäeva sadu kohati peaaegu kogu kuu normile. Põldudel tekkisid suured veeloigud, kartulivagude vahel seisis vesi, kohati voolas vesi mööda põlde ja üle teede, tekkis pinnasekanne. Kuna muld oli eelnevalt kuiv olnud, siis imbus sadanud vesi peagi mulda. Juba 18. juuni õhtuks oli vesi valdavalt põldudelt kadunud. Vihmade periood aga jätkus. Kuu lõpuks ulatusid sademete summad esialgsetel andmetel Jõgevamaal 85 millimeetrist Peipsi ääres Tiirikojal kuni 123 millimeetrini Vaiatus. Valdavalt sadas maakonnas 100-120 mm. Vihma oli hädasti vaja Kuigi vihmad põhjustasid ajutist liigniiskust, muutsid põllud pehmeks ja segasid põllutöid, olid need väga vajalikud mulla veevarude suurendamiseks. Suviteraviljad olid põuaperioodi lõpus juba kriitilises seisus ja muutusid kollaseks. Vihmade järel põldude seisukord oluliselt paranes — taimed hakkasid kiiresti sirguma kõrgemaks ja muutusid lopsakamaks. Samuti olid vihmad väga vajalikud kartulile. Pealsete mass suurenes. Õisiku moodustamine algas varastel sortidel juuni teisel poolel, hilisematel sortidel kuu lõpuks. Koos õisiku moodustumise ja õitsemisega algab kartulil intensiivne mugulate moodustumine ning kasv. Sel perioodil tarbib kartul rohkesti vett. Vihmade järel paranes ka teiste põllu- ja aiakultuuride seisukord. Seega oli juuni kontrastidega — esines nii põuda kui liigniiskust. Kuu esimesel poolel olid taimede kasvutingimused ebasoodsad kuivuse ja öökülmade tõttu, juuni teisel poolel kasvutingimused paranesid. Kogu kuu keskmine õhutemperatuur (Jõgeval 14,2 kraadi) jäi poole kraadi võrra tavapärasest jahedamaks. Vihma sadas maakonnas paiguti harilikust kaks korda rohkem. Juuli kõrgeim temperatuur 33,4 kraadi Milline on olnud juulikuu ilm Jõgeval viimase 86 aasta andmetel? Juuli on tavaliselt kogu suve kõige soojem kuu, kus keskmine õhutemperatuur ligi 17 kraadi. Kuu kõige kõrgemaks temperatuuriks on registreeritud 33,4 kraadi 2006. aastal ja kõige madalamaks temperatuuriks 0,5 kraadi 1992. aastal. Keskmiselt on juulis 7 päeva, kui maksimumtemperatuur tõuseb üle 25 kraadi. Kõige enam on selliseid sooje päevi esinenud 1927. aastal (22 päeva), 2001. aastal (21 päeva), samas on vaatlusreas 3 aastat, kui nii sooja päeva ei olnudki. Heinakuu sademete hulk on kõikunud 10 millimeetrist 2006. aastal kuni 175 millimeetrini 1990. aastal, vaatlusaastate keskmine 82 mm.
LAINE KEPPART Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
