Isamaaliidu fraktsioon esitas neljapäeval toimunud Jõgeva linnavolikogu istungil otsuse eelnõu, millega algatataks Jõgeva linnas üldplaneeringu muutmine kaugküttepiirkonna kehtestamiseks. Pärast Rahvaliidu fraktsiooni toel toimunud põhjalikku arutelu töötas volikogu eelnõu ümber ja võttis selle ühehäälselt vastu.
Eelnõu algataja, Isamaaliidu fraktsiooni esimees Kalle Piiskoppel teatas, et selleks oli kaks põhjust. Esiteks saastab ühest tsentraalkatlamaja korstnast tulev suits linna palju vähem kui see, mis hakkaks edaspidi tulema sadadest lokaalkatlamajade korstnatest.
Kalle Piiskoppeli sõnul on praegu linnas olemas ka habras sotsiaalne tasakaal, kus inimesed saavad praeguse soojahinna juures hakkama.
Soojavõlg ulatub 3 miljonini
Isamaaliidu liige, Jõgeva Gümnaasiumi direktor Taisto Liivandi nimetas ASi Eraküte Jõgeva katlamaja probleemiks suurt, kuni kolme miljoni kroonist tarbijate soojavõlga.
Kui linn soojamajanduse küsimuse lahendamiseks midagi ette ei võta, siis loobuvad maksujõulisemad kliendid tema sõnul kaugküttest. Selle tarbijaks jäävad sel juhul ainult munitsipaalasutused ja vähemrahakad kliendid.
“Praegu tuleks Isamaaliidu ettepanekut toetada ja hakata tööle, otsimaks olukorrale lahendusi. Me peame endale aru andma, et väga suur osa Jõgeva linna elanikest on väikese sissetulekuga ning nende seas on palju pensionäre,” märkis rahvaliitlasest Riigikogu ja ka linnavolikogu liige Mai Treial.
Abilinnapea Aare Olgo nentis, et ei ole mõtet kehtestada sellist seadust, mille täitmist ei ole võimalik kontrollida. Ta märkis, et ajal, mil linnas kehtis kaugküttepiirkonna määrus, loobus tsentraalküttest kümme objekti.
“Minu arvamus on, et kõige parem oleks seda teemat mitte puudutada,” lausus Olgo. Ta märkis, et vastasel juhul antakse tarbijatele sõnum, mis tekitab nn lumepalliefekti, kus kaugkütte teenustest hakatakse massiliselt loobuma.
Lokaalkatlamajad tulevad nagunii
Juba kolmapäeval olevat üks suur soojatarbija teatanud, et kui kaugküttepiirkond linnas kehtestatakse, siis tema ehitab oma hoonetele lokaalkatlamajad. Mitteametlikel andmetel olevat end nii väljendanud Jõgeva Majandusühistu esindaja.
Mis puutub aga Jõgeva Haiglasse, siis on asutusel võimalus kaugküttesüsteemist lahkumisest olemas, sest üsna hiljuti väljastas linnavalitsus haiglale lokaalkatlamaja ehitusloa.
Millal Jõgeva Haigla seda luba reaalselt kasutama hakkab, kas tänavu või alles 10 aasta pärast, jääb ilmselt asutuse uue juhi otsustada.
Ants Paju nimetas aga linnavalitsuse argumente kollideks. Sõltumatu linnavolikogu saadik Olavi Annuk lausus, et inimeste hirmutamine kallite lokaalkatlamajadega ei ole juttu väärt. Tema sõnul võivad tarbijad ASi Eraküte teenustest loobuda. Aare Olgo sõnul oleks soojamajanduse küsimusele lahenduse leidmisel väga palju teha ASil Eraküte. 2003. aastal võis AS Eraküte teenida Jõgevalt 2.0-2,5 miljonit krooni kasumit ja seda 10-15 miljoni kroonise käibe juures.
Soojakontsern võiks soojatarbijatele vastu tulla ning soojahinna kujundamise uuesti läbi vaadata. Alandada võiks näiteks 17-20 protsendist kasumimarginaali.
RAIVO SIHVER
