Majandusest ja rahast räägitakse järjest sagedamini. Kõik keerleb selle ümber, kuidas me täna hakkama saame, kuidas saame lähitulevikus. Ehk siis, milline on eelarve. On see siis riigi, kohaliku omavalitsuse, firma või üksikisiku pinnal. Tavaliselt saame selleks kindlust luua ise, sest kõik on meie endi kätes. Meie oskustes ja õigetes valikutes.
Tänane päev on viinud meid aga sootuks uude situatsiooni, kus tavapärased majanduslikud reeglid ei pruugi enam kehtida. Seda tunnistavad paljud ettevõtjad, nimetades seda aega keeruliseks.
„Mis ilmaelust üldse saab, seda ei tea keegi. Ei tea ka ettevõtja. Olukord on selles suhtes ettearvamatu,“ võtab valitseva olukorra kokku Jõgeva linna suure ettevõtte, Valmeco, juht Raul Taul.
Eesti Reformierakonna peasekretär Erkki Keldo, kes lahkab pikemalt järgmise aasta riigieelarvet, kinnitab, et meie rahandus on kindlates kätes. Jättes kõrvale kõik olulised sihtrühmad, kes uuest riigieelarvest palju ootavad, tõdeb ka Keldo, et tulevane riigieelarve saab olema investeering rahusse. Lõppeval aastal pole Eesti jaoks olnud tähtsamat teemat julgeolekust. See, et meie vabadus pole iseenesestmõistetav, vaid et me peame selle eest järjekindlalt ja jõuliselt võitlema, sai pärast 24. veebruari ilmselt kõigile selgeks.
Nii kujundab investeering rahusse kogu meie riigi järgmise aasta eelarvet. See on selle lähtealus ja siis tuleb kõik ülejäänu. Kui suudame oma julgeoleku kindlustada, siis läheb paika ka kreeni vajunud majandus. Selle investeeringuga kindlustame ka kõik muu.
