Jõgeva alajaama põlengust on möödas poolteist aastat, ent asjad ei liigu või ei tahagi liikuda. Asjaajamine venib. Korraldame hankeid, menetleme, mõtleme – põhjuseid leiab alati. Elektrikatkestused linnas ja vallas on muutunud tavaliseks. Paljud võtavad seda kui uut reaalsust, millega tuleb harjuda. Peab olema paks nahk, et veel aasta kannatada. Elekter on eluliselt oluline, selleta ei kujuta enam elu ette. Pesu ja nõusid peseme elektriseadmetega, samuti valmistame süüa. Kogu elu ongi elekter.
Ekstreemolukordi tuleb veel ja veel. Imetleme valla ettevõtjaid, kes selles olukorras peavad tegutsema. Keegi ei tea, kas homme on alalis- või vahelduvvool. Küllalt on olnud juhuseid, kus firma peab töö katkestama ja inimesed koju saatma, sest keegi ei vaevu katkestuse pikkusest teavitama. Vahetus jääb seisma, toodang ja tulu saamata. Seda ei kompenseeri ettevõtjale keegi.
Vajame töökindlaid elektrivõrke. Siin ei saa panustada odavamale pakkumisele, nagu riik hangete puhul ette näeb. Mõnikord tuleb võtta kallim või keskmine pakkumine, sest olulised on ehituse valmimise kiirus, kvaliteet ja töökindlus. Liialt palju on riik kulutanud maksumaksja raha lihtsalt tuulde, aga keegi ei vastuta. Pidevalt palutakse varuda kannatlikkust ja mõistlikkust. Kaua ometi?
Rajada kogu elu varugeneraatoritele, et nendega tagada veevarustus, tanklate töö või haiglavõrgu toimine, pole jätkusuutlik. Jõgeva alajaam peab valmis saama järgmiseks suveks. Punkt. Liigutage ennast, vastutajad!
30.09.2022
blog comments powered by Disqus