Loomulikult ei usu ma, et on võimalik Eestis prostitutsiooni kaotada. Aga kaotada pole õnnestunud ka narkokaubandust, rööve, mõrvu ja vägistamisi. Nende ja kõigi teiste pahede vastu ühiskonnas tuleb aga halastamatult võidelda ja süüdlasi õiglaselt karistada. Prostitutsioon ei saa olla siin
erand.
Olen meie mehepoegi kuulnud prostituute nimetamas lõbutüdrukuiks ja bordelle lõbumajadeks. See pole nii! Kuidas saab olla pingutatud seksimine lõbu? Kui sa ei tea, kas mehel, kes üle su ukse “lõbutsema” astub, on taskus piits, nuga või pudel. Lõbus võib olla mehel, naisel kindlasti mitte. “Lõbumaja” on pigem kurbuse- kui rõõmukoda.
Eesti ei pea muutuma seks-Eldoraadoks
Sotsiaaldemokraate ajendab tegutsema ja seisukohta võtma statistika, mille järgi Eesti on prostituutide arvu poolest väga jubedas esirinnas. Oleme prostituutide arvu järgi Saksamaa ja Austria järel “auväärsel” kolmandal kohal.
Pärast seda, kui Rootsi ja Soome on kuulutanud seksi ostmise kuriteoks, ei pea Eesti ometi muutuma seks-Eldoraadoks. Minule ja teistele sotsiaaldemokraatidele taoline tulevikuvisioon ei
meeldi. Nagu meile ei meeldi ka see, et Eesti prostituutidelt on praktiliselt võetud sünnitamisvõimalus. Prostitutsioon on paljuski sotsiaalne probleem. Enamik tüdrukuid on sunnitud selle alandava töö valima just selle pärast, et nad ei ole oma senise palgaga toime tulnud. Või on nad sootuks töötud.
See seletab ka, miks on prostituutide hulgas tänasel päeval nii palju vene keelt rääkivaid naisi. On ju venekeelse elanikkonna keskmine palgatase Eesti keskmisest tunduvalt madalam.
Olen Belgia ja Hollandi politseijaoskondades uurinud Kesk- ja Ida-Euroopa noorte naiste kaubitsemisteemat. Tean üsna täpselt, mis on seksorjus.
Muide, ka sellest ehk orjaks müümisest jutustab Eesti prostitutsioon. Nii et annan endale väga selgelt aru, mis teemaga on tegemist. Ja nimelt: see on inimkaubandus ja veelgi enam ? organiseeritud kuritegevus.
On küsitud, kas meie politsei on valmis prostitutsiooni vastu võitlema. Küsimus on
paljuski tahtmises ja riigi seatud prioriteetides.
Kui politsei algatas möödunud aastal vaid bordelli pidajate vastu mõnikümmend kriminaalasja,
siis tundub, et politsei pole lihtsalt soovinud probleemiga tegelda.
Prostitutsioon on sotsiaalne probleem
Ka valitsuspartei Res Publica on tõstnud kilbile seksiteenuste ostmise kuriteoks kuulutamise. Kurb on aga kuulda, kuidas nad räägivad vaid sellest, mitu vangla-aastat karistuseks määrata. Et prostitutsioon on eelkõige sotsiaalne probleem ja üks naistevastase vägivalla räigemaid
vorme, pole kahjuks kolleegid sõnagi rääkinud.
Samas pean positiivseks, et teema on ühiskonnas jõuliselt esile tõusnud. Loodan, et Riigikogu saavutab selles küsimuses kiiresti üksmeele ja seksiteenuste ostmine kuulutatakse
kuriteoks.
Sellega koos tuleb valitsusel koostada prostituutide rehabilitatsiooniplaan ja pakkuda lahendusi uute töökohtade loomiseks ning Eesti palgataseme tõusuks. Veel pole hilja tegutseda.
Marianne Mikko,
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liige
