Pärast seda, kui Vooremaa 10. veebruaril kirjutas, et Jõgeva koolivõrgu arengukava alusdokumendi järgi hääbub maakonnas kuus väikekooli, puhkes tõeline torm veeklaasis. Paljud inimesed, kes tutvusid maakonna koolivõrgu arengukavaga 2005.-2110. aastani, ei ole lugenud, et tegemist on alusdokumentidega. Alusdokumendid ei ole kohustuslik arengukava, mille järgi peab tegutsema. Seal kirjapandu on üks võimalikke ettepanekuid, kuidas maakonnas asju lahendada. Praegu kehtiva seaduse järgi saab kooli sulgemise või ümberkorraldamise üle otsustada ainult kohalik omavalitsus, mitte keegi teine.
Arengukava alusdokumentides on küll analüüsitud väga tähtsat osa ? õpilaste arvu. See väheneb juba aastast 1991 kogu vabariigis, nii ka Jõgeva maakonnas. Seda fakti pole võimalik ignoreerida. Mis edasi saab, seda selgitavad arutelud valdades ja volikogude istungid. Ei Jõgevamaa Arendus- ja ettevõtluskeskus ega Omavalitsuste Liit ei tee arengukava alusdokumentide ega õpilaste arvu järgi mingeid konkreetseid otsuseid.
Et õpilaste arv väheneb, peab arutelude tulemusena jõudma konkreetse nägemuseni, mida teha edasi. Vooremaa on pakkunud kõikidele võimalust kaasa rääkida, oma mõtteid avaldada. Osa koolijuhte, lapsevanemaid ja õpetajaid on seda võimalust ka kasutanud. Oluline on, et kõik asjast huvitatud osapooled saaksid oma seisukoha välja öelda, lähtuda tuleb aga eelkõige õpilasest. Just õpilane kipub kõikides aruteludes tagaplaanile jääma, kuid peaks olema esiplaanil. Siit ka palve õppuritele ? avaldage arvamust, millises koolis teie tahaksite õppida, kuidas peaks teie hinnangul olema korraldatud koolibussiringid jne.
