Haldusreform hariduse kaudu

Üldjuhul on igasugustel haridusreformidel alati üllas eesmärk ? paremad õpitingimused ja kvaliteetsem haridus. Seejuures tuleb aga alati hinnata ka kõiki reformiga kaasnevaid probleeme ja näha kaugeleulatuvaid tagajärgi.

Mis tegelikult teoksil?

Soovitakse koondada kõik haridusse suunatud rahad (palgaraha, investeeringud ja koolide halduskulud) ühte kohta, mida nimetatakse koolikassaks.

Koolivõrgu korrastamise sisuks on lisaks koolikassale kooliühingute ja ehitusühingute loomine. Need ühingud peaksid tegelema vastavalt koolide haldus- ja ehitusprobleemidega. Nimetatud ühingud vajavad oma tegevuseks töötajaid ja kogu selle süsteemi haldamiseks on vaja päris suuri summasid tegevuskuludeks.

Kellele seda vaja on?

Võib-olla näen asju liiga mustades värvides, aga täna tundub, et tegemist on lihtsalt ühe päris korraliku äriprojektiga.

Res Publica haridusalaseks valimislubaduseks oli: korrastame ja täiendame üldhariduse rahastamist reaalsele pearaha mudelile üleminekuga, mis tagab koolidele ja vanematele

suuremad õigused ja võimalused lapse võimeid arendada ning riigile suuremad võimalused kõik jätkusuutlikud koolihooned korda teha. Sealjuures arvestame pearahamudelis õppeastmete ja regionaalseid erisusi. Jätkame haridusstrateegia koostamist. Ja veel täna nad kuulutavad kõva häälega, et on õigel teel!

Eeltoodud arusaamadest lähtuvalt peab küll tõdema, et omavalitsuse poolt vaadatuna on asjad ikka vägagi nihkes.

Kui Euroopa kohalike omavalitsuste poliitika üritab omavalitsuste pädevust suurendada ja nende tulubaasi laiendada, siis siin asutakse sedapuhku haridusreformi sildi all kohalike omavalitsuste pädevust ja otsustusõigust tõsiselt piirama.

Tekib tunne, et ma lihtsalt ei saa asjadest aru, kuid lohutan ennast sellega, et ma pole ainuke. Tänase haridusreformi kava eesmärgipõhisust mõistavad peale väljamõtlejate vähesed.

Et hinnata omletti, ei pea kana olema

Arusaadav on aga see, et reformi tulemusel hakatakse suurt hulka raha kontrollima ühest kohast ja väiksematel kohalikel omavalitsusel jääb veel enne oma loomulikku surma võimalus teha ettepanek sotsiaalühingu (hakkaks haldama sotsiaalsfääri rahasid) asutamiseks ja anda oma õnnistus kontserni Eesti – Res Publica eest sündimisele.

Voldemar Panso olevat kunagi öelnud: «Selleks, et hinnata omleti headust, ei pea kana olema.» Poliitikas see võrdlus aga hästi ei kehti. Väga paljusid inimesi ja piirkondi puudutavate teemade reformimisel peab asja vaatama nii koka, kana, sündimata tibu kui ka sööja vaatenurgast.

Riigimeheliku poliitika ajajad ei tohiks oma unetute ööde mõtteid kohe hommikul teerulli meetodil seaduseks vormima hakata.

Kajar Lember,
Tabivere vallavolikogu esimees, Rahvaliit

blog comments powered by Disqus