Üleriigilise kõnevõistluse korraldaja rolli võttis Põltsamaa Ühisgümnaasium endale kolm aastat tagasi ja tänu neile on viimased neli konkurssi olnud mitte n-ö linnukese pärast tehtud üritused, vaid tõelised sündmused.
“Võib-olla on see tunne petlik, aga meie meelest tõuseb võistlejate tase iga aastaga,” ütles üks Kuldsuu-konkursi korraldajaid, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Marika Nugis. “Ainult iseendale kõnelejaid siin enam ei näe, kõik suhtlevad ikka publikuga.”
Kümme tänavusel Kuldsuude-konkursil osalenut esindasid Jõgeva-, Järva- ja Saaremaad ning Tartu ja Pärnu linna. Esimeses voorus kõneldi, nagu ikka, kodus ette valmistatud teemal. Räägiti globaliseerumisest ning julgusest olla teistest erinev, vastandati kõrg- ja massikultuuri, arutleti surmanuhtluse eetilisuse üle ja hindamissüsteemi üle koolis, hoiatati reklaami ohvriks langemise eest, kaheldi tutvumiskuulutuste abil tõelise hingesugulase leidmise võimalikkuses, juhiti tähelepanu väitlusoskuse vajalikkusele jne.
Teise vooru teema anti, nagu kahel varasemal aastalgi, kõigile ühine. Sedakorda oli selleks tsitaat J. W. Goethelt: “Saa selleks, kes sa oled”. Ühe ja sama teema käsitlemine võimaldab ?üriil teatavasti võistlejaid paremini võrrelda.
?üriisse kuulusid seekord Riigikogu aseesimehe Toomas Savi nõunik Peeter Olesk, Jõgeva maavanem Margus Oro, Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Peeter Raudsepp ja Andres Linnupuu, EELK Põltsamaa koguduse õpetaja Kalle Kadakas ja Kuldsuu 2003, Eesti Kunstiakadeemia tudeng Kadri Rinaldo. ?ürii esimehe rollis olnud Peeter Olesk tunnistas, et teise vooru teema oli tema välja pakutud ning see osutus suhteliselt raskeks.
“Ühest küljest ei tabanud paljud esinejad ära seda, et teema sõnastus eeldas pöördumist teiste poole, mitte iseendast kõnelemist, teisest küljest on Goethelt laenatud mõte sisult pedagoogimõte ja nii noortel esinejatel oli kahtlemata raske kehastuda pedagoogiks ning pakkuda teistele välja teid, mis viivad vaimse iseseisvuseni. Mõned selleni siiski jõudsid,” ütles Peeter Olesk, kes peab iseennast oma poolesaja eluaasta juures vähemasti neljakümneaastase staa˛iga kõnelejaks.
Lembit Saare tunnistas ?ürii võitjaks küllalt suure ülekaaluga.
“Lembitu viisid võidule tema suur lugemus ja oskus asju laiemas plaanis näha. Samas vajaks ta mõningast järeleaitamist artistlikkuses: tema esinemine meenutas pigem loengut kui kõnet. Pamela-Maria Parts kaldus jälle teise äärmusse: tema etteaste polnud samuti kuigivõrd kõne, küll aga oli see etendus,” ütles Peeter Olesk.
Pamela-Maria hääletas ˛ürii lõpuks napilt esikolmikust välja ning ta pälvis artistlikkuse eripreemia. Teise koha sai Kuressaare Gümnaasiumi neiu Mary Tamsalu ja kolmanda, nagu öeldud, Põltsamaa neiu Kätrin Liebert. Teine Jõgevamaa võistleja, samuti Põltsamaa Ühisgümnaasiumis õppiv Helena Kolga pälvis eripreemia emotsionaalsuse eest. Lisaks hinnalistele raamatutele said parimad seekord korraldajakooli tööõpetuse õpetaja Urmas Kuusiku meisterdatud originaalsed meened: kuldsete nokkadega puulinnud.
“Kõnepidamisoskus on niisama oluline kui näiteks kehavalitsemis- või söögitegemisoskus. Demokraatliku ühiskonna liikmel on ju vajadus või koguni kohustus osata oma mõtteid ja seisukohti teistele selgitada. Diktatuuriühiskonnas on võib-olla tõepoolest kasulikum vaikida, aga ka seal ei hakka keegi vaikimiskonkurssi korraldama,” ütles Peeter Olesk.
RIINA MÄGI
