Möödunud laupäeval peeti Kaareperes kodukandipäeva, et tähistada küla esmamainimisest 440 aasta möödumist ja Kaarepere kooli 125. aastapäeva.
TIINA SÄÄLIK
Mälestushetkel küla kivi juures esinesid Kaarepere tantsu- ja laulunaised. Kell 14 olid kõik oodatud rahvamajja ajalootundi. Ettekannet alustas Helgi Kaeval, kes rääkis pisut salapärasest piirkonnast pea keset Kaareperet, kus maakütte paigaldamise kaevetööde käigus selgus, et selles kohas ei tohigi üldse kaevata.
Ajalootund jäi lühikeseks
1981. aastal olevat sealt, Uuetoa ja Araka talude maadelt, midagi leitud ja nii võeti see koht aasta hiljem riikliku kaitse alla. Pisut salapärane lugu ja ega ka ajalootunnis täit selgust saadud.
Hillar Kaeval Nurga koduloomuuseumist tegi põhjaliku ülevaate Kaareperest ja selle ümbrusest. Kunagi ka Kerseli nime all tuntud paika mainiti ajalooürikutes esmakordselt aastal 1582. Omaaegne Aruküla nimi jäi ajalukku siis, kui küla nimetati ümber Kaarepere raudteejaama järgi.
Haldusreformid on käinud ajast aega. Nii on olnud olemas ka näiteks Kaarepere vald, Kalevi kolhoos ja Ausi sovhoos, needki on jäänud kaugele ajalukku. Hillar Kaevali ajalootund kandiski endas mõtet, et kes me oleme, kust tuleme ja kuhu läheme.
Huvitav oli teada saada Kaareperest pärit luuletaja Karl Torro ja Visustist pärit omaaegse ametiühingutegelase August Kastra kohta. Hugo Sturm Patjalast, ka omaaegne Kaarepere vallavanem, oli maalikunstnik, kelle maale saab näha Viljandis asuvas Kondase galeriis. Tegelikult jäi ajalootund isegi pisut lühikeseks. Hillar Kaeval oleks võinud veel pikalt huvitavaid lugusid kõnelda, kuid päevakavas seekord rohkem aega polnud.
Vilistlasõhtu peaks jääma
Päev jätkus tubaste tegevustega. Töötoas sai meisterdada taaskasutusmaterjalist kinkekotte. Muusikalisi vahepalasid pakkus Duo Tuus – Marta Külaots viiulil ja Herbert Konnula lõõtsal.
Õhtul toimus rahvamajas Kaarepere kooli vilistlasõhtu. 1897. aastal avatud Kaarepere ministeeriumikooli maakivist ehitatud hoone on tänini alles, praegu tegutseb seal Kaarepere pansionaat.
Kaarepere hariduselu on pidevalt olnud muutuste tuules. Õpilaste arv oli näiteks 1963/64. õppeaastal rekordiline ehk 208 last. 2007/08. õppeaasta aga oli koolile saatuslik, sest õpilaste arv oli vähenenud 42-ni ja nii võttis Palamuse valla volikogu vastu otsuse kool sulgeda. Viimase, 107. lennu, lõpuaktus toimus
19. juunil 2008.
Sellest ajast peale on siiski jätkunud hea traditsioon, et iga viie aasta järel tulevad endised õpetajad ja vilistlased kokku. Tegelikult on see suur asi, et on aktiivseid inimesi ja toetajaid, kelle abil seda sündmust korralda. Kindlasti on see oluline ka vilistlastele, et tulla kokku ja rääkida, kuidas on läinud.
Aktusel ütles tervitussõnad kooli viimane direktor Laine Pärn. Kõlama jäi ka küsimus, et kas edaspidi võiks sellised kokkusaamised jätkuda. Siinkirjutaja, Kaarepere 8-klassilise kooli vilistlase arvamus on, et kindlasti võiks. On klassi- ja koolikaaslasi, keda pole näinud aastakümneid. On põnevaid äratundmismomente ja ammu ununenud kooliaegsete seikade meenutamist.
Kasvõi seesama Kaarepere rahvamaja saal võiks rääkida lugusid, kuidas toimusid nääripeod, kuidas vaatasime filmi „Sõda ja rahu“, kuidas toimus meie lõpuaktus. Loodame, et hea traditsioon jätkub ja korraldajatel on jaksu meid ka viie aasta pärast kokku kutsuda.
